Vana-Kreeka, Rooma, Varakristlik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Vana-Kreeka, Rooma

mäenõlvadel, etendus toimus väikesel väljakul ­ orkestra, mille taga skeene. Hellenistlik maalikunst: väga kõrgel tasemel. Maaliti ilmselt vahavärvidega ning kivile v puidule. Arvatavasti kujutati inimesi. Tähtsamal kohal vaasimaal. Meieni säilinud vaid keraamikat, vaase, amforaasid. Meandrid ­ geomeetriliste ornamentide ja figuuridega. Joonistati igapäeva sündmusi ja mütologilisi lugusid. Rooma Väga palju võeti üle Kreeklastelt, mõjutanud on ka etruskid. Legend: Rooma asutasid kaks venda, Romulus ja Remus, kasvasid emahundiga. Skulptuur ­ ,,Kapitooliumi emahunt". Roomlased olid edukad arhitektuuris: võtsid kasutusele sideaine, hakati ehitama kaari ja võlve ning kupleid. Suur peatempel ­ Panteon, pühendatud kõigile jumalatele, ehitatud 118-128 pKr. Ees on sambad, kaunistatud marmoriga, laes kassetid. Colosseum ­ Rooma südalinnas, peeti võitlusi, koosolekuid, tehti teatrit. Kaarteridu nim. arkaadideks. Termid e. saunad . kuulsaimad Caracalla termid

Kunstiajalugu

7

doc

Vanaaeg

· templeid pole säilinud · templid sarnased kreekatemplitega, kuid proportsioonid erinesid oluliselt · templi kivist alus peaaegu ruudukujuline · Hoone põhiliselt puust · Ühel küljel 1 või 3 väikest pühakoda, teisel lai ja sügav eeskoda · puust talastik kerge, sambaid sai asetada hõredald · sambad algselt puust, hiljem puust. Meenutasid dooria sambaid, kuid oli olemas baas. · Arvukad keraamilised kaunistused 8. Vana - Rooma arhitektuur · arengule said määravaks ehitustehnilised muutused : lubjamördi kasutuselevõtt, põletatud tellis, uued konstruktsioonid. · Kaar - kasutati seinaavade katmiseks (aknad, uksed). Lihtsaim vorm on poolringikuj. kivirida  · Võlvid: a) silindervõlv b)ristvõlv - kaks silindervõlvi risti asetatud. Võlvikuju, mis tekib sil. võlvide ristuval lõikumisel.

Kunstiajalugu

8

docx

Vanakreeka kunst

Vanakreeka kunst  Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord  Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks  Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel  Kreeklastel oli kõrge enesehinnang  Teisi inimesi nimetati barbariteks  Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid)  Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks  Sealt pärit sportimine  Olümpiamängud (776 eKr)  Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur  Esimesed suuremad ehitised templid  Esialgu ehitati puust ja savist, hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid.  Rahvas nägi pühakoda ainult väljast  Templi

Kunstiajalugu

3

docx

Kreeka,Rooma ja Romaani kunst

puuduvad või on väga lihtsad. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure.Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika.Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Rooma kultuur ja kunst-Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi erilisus.Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised uuendused, mis roomlased erinevatelt vallutatud rahvastelt üle võtsid. Üheks tähtsamaks selliseks uuenduseks oli nn lubjamördi kasutusele võtt. Ehituste juures kasutati võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga.Eeskujulik tänavatevõrk ja kanalisatsioon,majades oli veevärk ja keskküte. Ehitati mitmeid pidulike ehitiste ansambleid,

Kunstiajalugu

48

pptx

Vana-Kreeka kunst

Vana-Kreeka Kreeka kunst  Eristatakse kolme perioodi:  Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr.  Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr.  Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur  Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur.  Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur  Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord.  Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks.  Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur  Esimesed suuremad ehitised templid.  Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid.  Rahvas nägi pühakoda ainult väljast.  Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu.  Tähtis ilu ja harmooni

Kunstiajalugu

27

doc

Kunsti arvestus

Mükeene oli koduks müütilisele kuningale agammemnonile. Mükeene linn oli ehitatud suurtest kiviblokkidest, kükloobid Maailmakuulus Mükeene lõviväravad, koosnevad kolmest suurest kiviblokist ja sellel olevast reljeeftahvlist, kus on kaks lõvi toetumas sambale, kükloopilised väravad Leidus ka kuppelhaudu, kujutavas kunstis erilised jooned puudusid. Tarbekunst arenenud Leiti nn. agammemnoni kuldmask, mis leiti kaevandades Tirynsi linnust ja Mükeene linna  Vana-Kreeka ehituskunst Epidauose teater, mahutas 12000 vaatajat, lava puudus, esitati orkestral Skeene-garderoob, näitlejad riietusid Koor arvukas, meenutab tänapäeva oopereid Enamasti säilinud tragöödiatekstid, teater tasuta, näitleja amet ebaväärikas, seega kandsid maske Hellenismi ajastul ilmuvad naisnäitlejad ja proskenion-lava, kõrgendik Dionysose teater Templid: Palju dipteere(kahe sambareaga) ja antidega templid(megaron ja 2 sammast sissepääsul)

Kunstiajalugu

9

docx

Vana Kreeka kunst

lagunes akropol ja oli vaja uus ehitada. Uus akropol ehitati ateena mereliidu kassa rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil. Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid hauakambreid mausoleumideks. Skulptuur- kreeka skulptuure on vähe säilinud, tunneme seda tänu Rooma koopiatele. Kasutati peamiselt marmorit ja pronksi(väga hinnas). Lemmiktehnikaks krüselefantiin (puidust toorik, selle peal kehaosad olid elevandiluust ja rõivad kullast, kuju silmad olid värvilistest kividest). Athena kuju (12m) ja Zeusi kuju (14m). vabafiguur ja arhitektuuriga seotud skulptuur on põhilised. Kuros-noormehekuju(alasti) ja Kore- rõivastatud naine- skulptuuriliik. Alguses oldi üpris kohmakad anatoomia osas, aga mida edasi, seda liikuvamaks skulptuurid lähevad.

Kunsti ajalugu

10

docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika. Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides naine- kore. Tajutav egiptuse mõju. Näos puuduvad emotsioonid, tajutav arhailine naeratus

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)