Valimi moodustamine-kodune ülesanne 1. Tänaval küsitletakse esimest kahtkümmet vastutulijat. Kas selliselt moodustatud valim on juhuslik, kui üldkogumiks on kõik antud hetkel selles linnas viibivad inimesed ? Põhjenda. Selliselt valim on juhuslikult moodustatud, kuna iga valim etteantud suurusega on võrdselt võimalik. 2. Ajakirjas “Noorus” avaldati küsimustik sellesama ajakirjanumbri sisu ning kujunduse kohta. Arvestati ainult neid vastuseid, mis olid kirjutatud ajakirjast väljalõigatud küsimustelehele. Millist üldkogumit kirjeldatud valim esindab ? a) Alla 25 aastaseid inimesi, b) ajakirja “Noorus” tellijaid, c) ajakirja “Noorus” ostjaid, d) ajakirja “Noorus” lugejaid, e) ajakirja “Noorus” tellijaid ja ostajaid. X 3
• Piisav diferentseerimine! • Maatriksiga liialdamine! KODEERIMINE • Vastustele arvulised väärtused! • Numbrid vastusevariantide ees või maatriksis • Vabade vastuste kodeerimine • Ankeedi kodeerimissõbralik kujundus! PROOVIKÜSITLUS • Prooviküsitlus: väike rühm (5-15) + kokkulepitud tagasiside • Tagasiside: arusaamine, skaalade sobivus, maht ja keerukus • Peale prooviküsitlust - ankeedi lõppversioon VALIM • Valim: sihtrühma esindav kogum küsitletavaid • Valim määrab, kelle kohta saame teha järeldusi + kui detailselt võrrelda • Juhuslik valim: iga …. üliõpilane • Suunatud valim: võrrelda esimese ja 3. õppeaasta tudengeid • Rusikareeglid KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE • Postiküsitlus • Küsitlus vahendajate kaudu. Ametnik, sõbrad, küsitlusfirmad • Küsitlen ise • Küsitlusviis ja andmete usaldusväärsus • Eelnev kokkulepe
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küs
On see kollektiivne või individuaalne fenomen? Valikuraam (sampling frame) Valikuraami koostamisel väldi Alaesindatus Üleesindatus asjasse mittepuutuvad sees Topeltesindatus Kust valikuraami saada? Registrid Konstrueerida ise , kasutades mitmeid allikaid Erand: Valimiraami ei saa teha lumepallivalimi puhu Esinduslikkus ehk representatiivsus Uuring on esinduslik, kui meil on kvaliteedinõuetele vastav valim, mis võimaldab meil teha järeldusi uuritava üldkogumi kohta. NB: Me ei saa kunagi teha üldistusi üle meid huvitava üldkogumi piiride Nt. Uurides Tallinna linnavalitsust ei saa öelda midagi kogu Eesti kov süsteemi kohta. Kuidas valimit võtta? (TL3 näide) Mis on mu: uurimisobjekt? (e-õpe) uurimisareen ? (e-ülikooli konsortsium) uuringu eesmärk? (analüüsida, kuidas, millisel määral ja millise efektiga
Selle sammu üheks põhiküsimuseks on, milline peaks olema proportsioon analüüsija ja osalejate poolt püstitatud teemade vahel. Kuigi gruppi kuuluvaid indiviide ühendab ühine huvi (delfianalüüsi teema), esindavad nad siiski tavaliselt erinevaid vaatenurki, nende suhteline mõjuvõim ja formaalne autoriteet on erinevad. Valimi suurus on tavaliselt 10 kuni 30 inimest, suurus sõltub probleemi olemusest. Mida heterogeensem on osalejate ring, seda suurem peab olema valim, et see oleks esinduslik. Kuigi vastused on anonüümsed, peab osaleja tajuma, et ka teised rühma liikmed on võimelised andma väärtuslikku panust probleemi avamisse. See on peamine viis osalejate motiveerimiseks. Tavaliselt informeeritakse osapooli sellest, kes on need inimesed, keda delfigruppi kaasatakse. 2. samm - Grupi panus Delfianalüüs viiakse läbi voorude kaupa, mistõttu peab analüüsija otsustama, milliseid
TÄPSUSTAMINE UURINGU KAVANDAMINE · Töö hüpoteeside formuleerimine · Ajakava ja eelarve planeerimine · Uuringu liigi määratlemine · Infoallikate väljaselgitamine · Valimi moodustamine · Andmete kogumise tehnikate valimine ANDMETE KOGUMINE ·Vaatlus Esmased andmed Teisesed andmed · Küsitlus · Katse ANDMETE TÖÖTLEMINE
Kõik kommentaarid