Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vaimuelu eestis 17.-18. sajandil - laiendatud kava (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vaimuelu eestis 17 -18-sajandil - laiendatud kava #1 Vaimuelu eestis 17 -18-sajandil - laiendatud kava #2 Vaimuelu eestis 17 -18-sajandil - laiendatud kava #3 Vaimuelu eestis 17 -18-sajandil - laiendatud kava #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor psalumae Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
odt

Vaimne kultuur 18. sajandil Eestis KAVA

Vaime kultuur XVIII sajandil KULTUURIMÕJUTUSED 18.SAJANDIL 1. Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis 1.1. puudus pastoritest, juristidest, arstidest kui ka koduõpetajatest LUTERI KIRIK PÕHJASÕJA-JÄRGSETEL AASTATEL 1.Vaimuelu kandev osa jäi luteri kiriku hooleks 1.1. Õpetajade puudus kogudustes ­ põgenenud, küüditatud 2. Kiriku mõju oli kahanenud 2.1. Kirikuelu juhtis Liivimaal superintendent, Eestimaal üks maanõunikest 3. Rüütelkondade vahelesegamine kirikuasjadesse 3.1. 18.saj. Esimesel poolel väga tavaline 3.1.1. lõppes enamasti aadli tahte pealesurumisega PIETISM 1. uus usuvool, Saksamaalt alguse saanud 1.1. taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist 2. 1720-1730-ndatel omandas PIETISM siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi 2.1. pietistidest õpetajad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisusest 3. Taotlesid ka usudogmade seletamist ja arusaa

Ajalugu
thumbnail
8
doc

VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL

VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur ­ algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus ­ Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot ­ I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ­ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st kujunes Euroopa tuntud t

Ajalugu
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

dominiiklased olid Tallinnas aastast 1229, ordu ise rajati 1212. a Püha Dominicanuse poolt; oli kerjusmungaordu, mille eesmärk oli käia ringi ja levitada usku; pöörasid suurt tähelepanu haridusele, neil oli kool ja raamatukogu frantsiskaanid (frantsisklased) ­ kerjusmungaordu, mille rajas pühak Fransiscus Assisist 1209. a ja Eestis tegutses alates aastast 1241; olid askeetlikud mungad augustiinlased, Eestisse tuli 1407. a kõrvalharu, ehitasid Piritale kloostri Eestlaste vaimuelu (uskumused) vallutusjärgselt: katoliku pühakud asusid seniste jumalate asemele ohverdamine säilis, kuid nüüd katoliku pühakutele jätkus matmine vanadesse kalmetesse vanad paganlikud pühad asendati uute kiriklike pühadega vanad isikunimed asendusid kiriklikega lõplikult 15. sajandil Koolid: keskaegne kool oli seotud kirikuga, peaülesandeks oli vaimulik ettevalmistamine tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (katoliku kiriku rüpes):

Eesti ajalugu
thumbnail
7
odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani ning on vanim tänini tegutsev tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18. Sajandi õlpul tuli siinsessemajandusele ühe enam kapitalistlike jooni. Kujunes vaba konkurents, tsunftipiirangud kaotati. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 18. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu

Ajalugu
thumbnail
38
docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

1. piirangud 2. keskaegne reglement https://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com %2Fdownload%2Ffile_preview.php%3Fid%3D650387898416094%26time %3D1413199356%26metadata&access_token=100001310815512%3AAVKAEwKG4jpVJoraSdm 9DsDFcU69X8lX86JdLqq7XoTNDg&title=Ajalugu+teema+6.docx Ajaloo arvestuse 7.teema: Haridus- ja kultuuriolus 18.-19. sajandil 1) Kiriku olukord pärast Põhjasõda Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: • kogudused õpetajateta • Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine • kirikuhooned hävinud või rüüstatud • kiriku mõju tunduvalt kahanenud(pöörduti tagasi katoliikluse/muinasusu juurde) Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. 2) Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus.

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Ajaloo konspekt

aastal Eesti Kirjameeste Selts- põhiülesandeks eesti keele arendamine ja kaitsmine, rahvaluule kogumine. Esimene president Jakob Hurt. Ajalehed: 1857. "Perno Postimees"- J.V.Jannsen 1864. "Eesti Postimees"- J.V.Jannsen (Jakob Hurt vahepeal "Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja) 1878. "Sakala"- C.R.Jakobson Pilet 13 Vaimuelu 18.sajandil. Luteri kirik ja valgustusvoolud (sama punkt, mis Pilet 1 teine teema) 1700-1710 toimus Põhjasõda, peale mida algas Vene aeg. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Alustada tuli rasketes tingimustes, kirikud olid laastatud ja paljud kogudused olid jäänud õpetajata. Vene riigivõim tunnistas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale. Pietism levis

Ajalugu
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

...................................................................................................................................31 VENE VÕIM......................................................................................................................................................... 33 ASEHALDUSKORD 1783 ­ 1796.......................................................................................................................... 35 KULTUUR. VAIMUELU.........................................................................................................................................36 19.SAJANDI I POOL............................................................................................................................................37 TALURAHVAREFOMID......................................................................................................................................... 37 19. SAJANDI KESKPAIK. .................

Ajalugu
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

Ühtlasi võidi ka tema kõrval ametisse nimetada sõjakuberner, kes allus otse sõjaministrile. Kõige olulisemad asutused kubermangudes: kubermanguvalitsus(tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat(majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus), hoolekandevalitsus(tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega) ja politseivalitsus. 20. KULTUUR JA ELU-OLU 18. SAJANDIL · Luteri kirik: jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävitatud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikõpetajate sead pietism(taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu). · Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine ­ levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust

Ajalugu



Lisainfo

Sisaldab nii usu- kui haridusteemasid.
Koostatud 11. klassis.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun