Vaarikas (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Referaat: maasikas ja vaarikas

Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014  Laura Freivald SISUKORD  Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses.  1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv

Arvuti töövahendina

23

doc

Marjad - referaat

......................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas..................................................................................................6 2.3 Harilik vaarikas............................................................................................7-8 2.4 Mustikas.......................................................................................................8-9 2.5 Mesimurakas..............................................................................................9-10 2.5.1 Põldmurakas...................................................................................................10 2.5.2 Rabamurakas...............................

Bioloogia

32

docx

Ülase 8 haljastusprojekt

menziesii poolvari Harilik sarapuu Corylus avellana 2 1,5 Täisvalgus/ ´Red Majestic´ ´Red Majestic´ poolvari Võsund-kontpuu Cornus sericea 3 2 Poolvari/ vari Harilik Parthenocissus 15-20 4 Täisvalgus/ metsviinapuu quinquefolia poolvari Harilik vaarikas Rubus idaeus ´Glen 1,5 Täisvalgus/ ´Glen Ample´ Ample´ poolvari Harilik vaarikas Rubus idaeus 1,5 Täisvalgus/ ´Polka´ ´Polka´ poolvari Tikker ´Spinefree´ Ribes uva-crispa 1 1,5 Täisvalgus/ ´Spinefree´ poolvari

Metsamajandus

45

xls

Puud

OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus üle

Dendroloogia

80

doc

Metsabotaanika

tuvastada vaid indikaatortaimede ­ tarnade ­ või mulla gleistumistunnuste alusel. Puurinne: valdavalt hõredalt kasvavad männid. Puud on halvasti laasunud, tugevakoondelise tüvega. Vähesel määral esineb arukaske, kuuske, harva ka saart jt. Boniteet IV ­ Va. Põõsarinne: mitmesuguse tihedusega ning mõnikord küllaltki liigirikas: kadakas, mage sõstar, lodjapuu, harilik kuslapuu, türnpuu, sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, harilik vaarikas. Rohurinne: on sõltuvalt peeneselise mullakihi tüsedusest ja veereziimist varieeruv. Tüüpilised liigid on: lubikas (D), vesihaljas tarn (K), ürt-punanupp, hirsstarn, võnk-kastevars, 12  kortsleht, angerpist, tedremaran, peetrileht, lillakas, lamba-aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar.

Eesti loodus ja geograafia

16

doc

Maasikas

Eesti Vabariik Räpina Aianduskool MAASIKAS Iseseisev töö  2 Räpina 2008 Sisukord 1. Liigid......................................................................4 2. Sordid......................................................................5 3. Taime ehitus...............................................................6 4. Juurestik.....................................................................6 Maasika maapealne osa.....................................................7 Võsundid......................................................................7 Maasika õied..................................................................8 Maasika viljad.................................................................9 Viljade põhikujud...........................................................10 4. Viljade iseärasused.....................................................

Aiandus

23

docx

Mailaselised ja kuslapuulised

LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessioonõpe HALJASTUSES KASVATAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES MAILASELISED JA KUSLAPUULISED Iseseisev töö õppeaines botaanika KOOSTAS: Kadi Treial JUHENDAS: Evelin Saarva Luua 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele: Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust? Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada? Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused? Kus antud liik kasvab? Milliste liikidega peenras kokku sobib? Milliseid kasvutingimusi vajab? Kuidas paljundada? Milliseid sorte Eestis kasutatakse?  1.MAIL

Botaanika

70

xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

Punane sõstar sõstralised mulda. Poolvarjutaluv 1-1,5 m Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Eelistab niiskemaid Must sõstar sõstralised viljakaid alasid. 1-1,5 m Valge sõstar sõstralised kuivem ja kergem 1-1,5 m poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid Harilik vaarikas roosõielised huumusrikkaid muldi 1,5-2 m päikeseline ja parajalt niiske Aedmaasikas roosõielised kasvukoht, u. 20 cm eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ja Harilik jõhvikas mustikalised valgusküllast u. 15-30 cm  sobib viljakas, turbasegune (hapu)

Aiandus

Meedia

Kommentaarid (0)