Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vaaraosipelgad (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vaaraosipelgad #1 Vaaraosipelgad #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kanapann Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Vaaraosipelga referaat

Levik. Pärinevad Põhja-Aafrika ja Vahemere-äärsetest regioonidest. Rännanud mööda rahvusvahelisi mereteid ja nüüd laialt levinud putukad.Vajadus sooja ja niiskuse järele sunnib neid parasvöötme kliimaga maades hoonetes elama. Putukaid võib leida väga erinevatest kohtadest, näiteks elamukvartalites, hotellides, haiglates ja teistes institut-sioonides, toitlustusasutustes, loomaaedades ning samuti laeva pardal. Sooja kliimaga maades võib neid kohata välistingimustes. Sipelgad võivad tungida hoonetesse (näiteks seinapragudesse, aknavahedesse, lao-ruumidesse jne), taimedesse ja steriilsetesse varudesse. Putukate parved poevad hoonetesse läbi juhtmete (näiteks läbi soojus-ja elektrijuhtmete). Sipelgad saavad vett kraanikausi ja tihendite ümbrusest (näiteks aknad, seinad jm). Sipelgad võivad kaua elada madala temperatuuriga tingimustes tänu töölistele, kes jätkavad toidu otsimist.Minimaalne temperatuur normaalseks eluks on 18 0 C ja kõige soodsam 300 C

Loodusõpetus
thumbnail
9
doc

Raudsipelgad

Kaarma Kool Raudsipelgad Uurimustöö Koostaja: 8.klass Juhendaja: 2009 Sissejuhatus Sipelgad on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad. Kujuta ette, kui mitu miljonit sipelgat ja termiiti elab meie planeedil. Sipelgaid on umbes 14 000 liiki. Suur osa sipelgaist elavad maakera soojades piirkondades. Sipelgad on ühiselulised putukad, kes elavad suurtes kolooniates, mida kutsutakse peredeks ja milles igal liikmel on oma ülesanne. Eestis on 38 liiki sipelgaid. Nendest juba 15 liiki on kuklaseid. Enamus sipelgatest on looduskaitse all. Kuna nad on inimestele ka nii mõneski asjas kasulikud ja muidu võib olla oht, et sipelgate liigid surevad välja. Sipelgas on kujutatud Ahja valla vapil. Tema kujutis sümboliseerib, et Ahja valla metsades asuvad Eesti ühed suuremad laanekuklaste kolooniad

Bioloogia
thumbnail
8
pdf

Sipelgad

· Sipelgaid on umbes 14000 liiki. · Elavad kolooniates. · Emased munevad mune. · Toiduks on tõugud, lehed, seened ju muu selline. · Pikkus: Kuningannal 27-29mm, töölistel 14- 26mm ja isastel 17-21mm. · Kuninganna ja töölised on kuldse- mustakirjud. · Tiivad on ainult isastel ja viljastamata kuningannadel. · Kuninganna toodab mune, töölised on viljatud. LIIK RÄND TÖÖSIPELGAD AEDNIKSIPELG VAARAOSIPELG SIPELGAD AD AD ELUKOHT RÄNDAVAD PESAS PESAS ELAMUD TÄHTSUS SÖÖVAD KAITSEVAD KASVATAVAD PALJUNEDA KAHJUREID PESA JA SEENI OTSIVAD TOITU TOIT PRUSSAKAD, ENAMJAOLT SEENED ENDAST ROTID, TAIMED VAHEL VÄIKSEMAD LUTIKAD PUTUKAD LOOMAD PESA · Metsas olevad kuhilad on kuklaste pesad.

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Sipelgad

väikesedmustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Kahjurid köögis

Nii valmikud kui vastsed teevad suurt kahju, kuna nad rikuvad jahusaadusi. Nende eritised muudavad toidu kõlbmatuks. Aidalamseklane on 3 mm pikkune, tumepruun ja lameda kehaehitusega putukas. Seljakilbi äärtes on piigitaolised lisandid. Vastsed on umbes 3 mm pikkused ja valged. Tänu oma väikestele kehamõõtmetele on nende varjepaikadeks väiksemadki praod ja lõhed. Mardikate ja nende vastsete poolt rikutud toiduained tuleb hävitada. Suureks hädaohuks köögis on hiired ja vaaraosipelgad. Osa toiduainetest söövad nad ära, kuid suurema osa reostavad. Koduhiir on loom, kellega on kindlasti igaüks kohtunud. Tihti tungib ta ootamatu ja ebameeldiva külalisena meie majapidamistesse. Koduhiir on inimasustusega tihedalt seotud ning teda kutsutakse inimkaaslejaks. Koduhiir on üleni hallika värvusega, 3 mõnikord kollaka või pruunika varjundiga. Kõht on hele- või kollakashall. Selgelt äratuntav on ta nn

Bioloogia
thumbnail
12
pptx

Sipelgas(Formicidae)

sipelglaste sugukonda. Nad on putukad, keda saab teistest eristada rindmikku ja tagakeha ühendava peenikese liigendi järgi. Tiivad on tavaliselt ainult noortel isas- ja emassipelgatel paaritumisajal (pulmalend). Sipelgatel on teravad lõuad ning suuremal osal pole astelt. Enesekaitseks pritsivad nad mürki. Neid on olemas rööv-, taim- ja segatoidulisi liike. Maailmas üle 20 000 liigi, Eestis 54 liiki. Eluiga lühike, pool kuni kaks aastat, olenevalt tööst. Eesti sipelgad Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased Punakad raudsikud Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Liigid Aedniksipelgad Rändsipelgad Vaaraosipelgad Kuklased Murelased Raudsikud Sipelgapesa Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid.

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Sipelgate referaat

Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8. a klass Sipelgad Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2007 Sipelgad Maailmas on umbes 7600 liiki, Eestis 38 liiki. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest jm. taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas

Bioloogia
thumbnail
20
docx

Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused

Kadrioru Saksa Gümnaasium Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 MENES(u. 3050-3032 eKr)...................................................................................... 3 HUFU (Cheops, 2589-2566 eKr).............................................................................. 5 THUTMOSIS I (1504-1492 eKr)................................................................................ 6 RAMSES II (1279-1213 eKr).................................................................................... 8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD ALLIKAD............................................

Ajalugu



Lisainfo

Väike osa :
Paljud putukad on aegade jooksul loobunud oma ürgsetest elupaikadest ja on kolinud inimestele lähemale, leides paremat toitu ning soodsamaid tingimusi sigimiseks. Mõningad on leidnud elupaiga hoonetes ja muutunud koos inimestega linlasteks.
Sipelgate hulgas teatakse 17 inimjärgivat liiki, kelledest tuntuim vaaraosipelgas. Tema ürgkodumaaks peab enamik autoreid Indiat või Sunda saari, aga seda on võimatu täpselt öelda, sest ajal, mil vaaraosipelgat jälgima hakati, oli ta juba troopikas ja subtroopikas laialt levinud. Liigi esmakirjeldus pärineb loodusuurijalt K. Linnelt. Väidetakse, nagu oleks Linne kirjeldatud sipelgaisendid leitud muuseumisse toodud vaarao muumiast; liigi pesitsustavasid arvestades pole see ka päris võimatu. Euroopast leiti vaaraosipelgas esmakordselt 1828.a. Inglismaal kaminakivide vahel pesitsemas.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun