· 19.sajandi keskel hakkati üleminema kohustuslikule koolisundusele. Kirjasõna 19.sajandil: · 19.saj algusel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. · Peamiseks levitajaks olid kalendrid. · Esimene eestikeelne ajaleht ilmus Tartus, mille võimud aasta lõpul sulgesid. · Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannsen, kelle toimetamisel hakkas ilmuma Perno Postimees. · 19.saj lõpul ilmus Eestis juba üle 20 eestikeelse väljaande. · Eesti kirjasõna levik soodustas ühtse kirjkeele võidulepääsu 19.saj teisel poolel. Õpetatud Eesti Selts: · Faehlmanni eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartu ülikooli juures ÕES · Selle eesmärk oli edendada eesti rahva ajalugu ja tänapäeva, tema keelt ja kirjandust kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid: · Eeldused: *Eesti ala majanduslik arenemine
vallakogukond (väljendas mitmesuguste kohustuste kollektiivset kandmist). 19. Sajandi alguse talurahvaseadustega loodi vallakohtud, mis koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlgu olevaid mõisakoormisi, karistasid ülesastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas. Vallakohtud eksisteerisid Eestis 1817. aastani. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja(viljavaru, kust talupojad hädaaegadel laenu said võtta) varumisel ning vaestehoolekanne (kogukond, pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid neid saadeti külakorda ehk talust talusse. Hiljem hakati ehitama ka valla vaestemaju). Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal 2 vöörmündrit. Talurahva koormised
talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek raharendile. 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine *19. saj tekkis mõisa kõrvale talurahva omavalitsus vallakogukond. 1. keskne institutsioon vallakohus (3 liiget, kes lahendasid talupoegade tülisid) 2. talupoegade vastutus magasivilja varumisel viljavaru, millest sai häda korral laenu võtta 3. vaestehoolekanne toetati ühiselt töövõimetuid ja puudust kannatavaid inimesi 4. kogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestis talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit. 5. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste täitmise eest. (koormised nt teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine, kirikumaksud jne) *Talupoegade koormised mõisnikule: 1) teotöö 2) naturaalandam 3)rahamaks *Riiklikud koormised: 1) pearahamaks 2)nekrutiandmine 3)teenistus maakaitseväes 4) üldine sõjaväekohustus 5) Talude päriseksostmine 1850. a Lõuna Eestis (Viljandimaal) 1860-1870 Põhja-Eestis 20
Väikepõllumees iseseisev ja ettevõtlik peremees Maatarahvas maata, teenisid mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö alal ja kaubanduses arenes laevandus ja paadikaubandus tihe laevaliiklus ja kauplemine Läti, Soome, Venemaa, Rootsiga salakaubandus asutati merekoole 1864. a rajati merekool Heinastesse Vaimuelu Tartu ülikool taasavati 1802. aastal, hakati mõtlema uute ülikoolide rajamisele, taheti tõkestada mässuliikumist Impeeriumi aladele, Eestis otsiti uut võimalust saada kõrgharidust, Vene alamad ei tohtinud LääneEuroopas õppida Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu,arsti,õigusja filosoofiateaduskond Esimene rektor G.F. Parrot, tema sõprus keisriga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse, ülikool sai peahoone, tähetorni, anatoomikumi, raamatukogu ja kliiniku Õppekeel oli ladina ja saksa keel Õpilasteks olid Balti kubermangu tudengid, välismaalased, Venemaa üliõpilased
· Sõja-aastatel tuli elanikel täita erakorralisi koormisi. Baltisakslased impeeriumi teenistuses: · Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.saj. teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. · Tuntuim baltisaksa ohvitser tollases Vene armees oli kindlasti Michael Andreas Barclay de Tolly. · Baltisakslased jäid isevalitsusele lojaalseks kuni 1917. Aastani. TALURAHVA OMAVALITSUS Talurahva seadused 19.saj Eestis: Põhjused: · Majanduslikud põhjused: 1)mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine. 2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid. · Poliitilised põhjused: 1) Tsaar Aleksander I soovis parandada enda mainet Eurooplaste silmis. 2) Baltikum oli Euroopale avatum, kui Venemaa sisealad. · Kultuurilised põhjused: 1) pärisorjus ei sobinud kokku 18.saj valgustusideedega. 2)
jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- "meeste püüdmine", hiljem mindi üle liisutõmbamisele. Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed.Liivis võisid alates 19a määratud rahasumma eest teenistusest vabaks osta, eestis see õigus 61a. kogukond pidi varustama nekruteid raha, teemoona, riietega.. 1874 üldine sõjaväekohustus-teenistusaeg alandati 3- 5 aastani. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud. 1866a. vallareform-1866, jäi püsima iseseisvuse kokkuvarisemiseni 1917aastani. Oluliseks tagajärjeks omavalitsse vabastamine mõisnike eeskoste alt. Riigi kontroll jäi tagasihoidlikuks. Omavalitsusele ka senised politseilised funktsioonid. Vallakogukond
Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ! Narva ja Valga ! üles
*1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuurilised põhjused -pärisorjus ei sobinud kokku 18.sajandi valgustusideedega -olukorda Baltikumis kritiseerisid paljud saksa haritlased Talurahva seadused: I "Igaüks" 1802.a
Kõik kommentaarid