Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uurimustöö Lebrehti perekonnast (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes avastas neljanda veregrupi ja täi tähnilise tüüfuse levitajana?

Lõik failist

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium
Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö
Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja : Kaja Kenk
Võru 2010 SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6
II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14
III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere 23
IV MINU ELULUGU 25 4.1. Lapsepõlv 25 4.2. Kooliaeg 26
V VÕRDLUS 31
KOKKUVÕTE 33
KASUTATUD KIRJANDUS 34
2 SISSEJUHATUS
Minu uurimistöö teema on '`Lebrehtite kolme põlvkonna lugu''. Valisin selle teema sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada oma vanaemast ja isast.
Töö eesmärgiks oli võrrelda ennast, isa ja isapoolset vanaema läbi meie tähtsamate eluetappide. Lisaks sellele ka teada saada niipalju kui võimalik, isapoolse vanaema juurtest. Pean oma juurte tundmist väga tähtsaks, sest see annab inimesele jõudu, tugevust ja kindlust juurde.
Uurimustöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldadakse isapoolse vanaema Erna Lebrehti juuri. See peatükk on jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimeses tuuakse välja andmed vanaema isapoolsest vanaisast ja vanaemast, teises vanaema emapoolsest vanaisast ja vanaemast ning kolmandas vanaema isast ja emast. Teises peatükis räägitakse pikemalt isapoolse vanaema eluloost. See on samuti jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimene kirjeldab vanaema lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas on tema tööst ja perest . Kolmandas peatükis kirjeldakse isa elulugu. Peatükk on ka jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimene kirjeldab lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas tema tööd ja oma peret. Uurimustöö neljandas peatükis kirjeldan oma elulugu. See peatükk on jaotatud kaheks: esimeses kirjeldan oma koolieelset lapsepõlve ja teises kooliaega. Viimases peatükkis võrdlen enda, isa ja vanaema lapsepõlve ja kooliaega tuues välja sarnasusi ja erinevusi.
Minu vanaema Erna Lebreht on sündinud 29. märtsil 1935. aastal Hansu talus Kuremaa külas Gatsina rajoonis Leningradi oblastis Venemaal. Ta oli lapseeas väga tagasihoidlik . Siis kui vanaema oli just kooli minemas, suri tema ema Ida. Lisaks ühe kuu pärast küüditati sakslaste poolt neid Eestisse. Minu vanaema õppis Eestis kahes koolis. Algul Jõhvi algkoolis, hiljem Jõhvi põhikoolis. Tal olid terve kooliaja vältel hinded head. Hiljem läks ta tööle ETKVLi raamatupidajaks . Ta sai mitmel aastal järjest ametikõrgendust, aga kui ehituskontor likvideeriti tuli ta Võrru elama. Ta abiellus Aljo Nurmega ja nad said kaks imetoredat poega . Kahjuks vanem poeg enam ei ela, kuna ta suri autoavariis, aga noorem poeg elab siiamaani.
3 Minu isa Valev Lebreht sündis 1. aprillil 1969. aastal Võrus. Väiksena hoidis isa lapsehoidja . Hiljem panid vanemad ta Päkapiku lasteaeda. Ta õppis Võru 1. 8-klassilises kooli. Koolieas tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna.

Vasakule Paremale
Uurimustöö Lebrehti perekonnast #1 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #2 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #3 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #4 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #5 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #6 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #7 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #8 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #9 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #10 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #11 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #12 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #13 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #14 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #15 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #16 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #17 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #18 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #19 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #20 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #21 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #22 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #23 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #24 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #25 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #26 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #27 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #28 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #29 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #30 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #31 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #32 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #33 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #34 Uurimustöö Lebrehti perekonnast #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TheSanders16 Õppematerjali autor
Siit leiab näite, kuidas teha uurimustööd.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Fototöö ajaloos: Minu vanaema fotokogu

Tallinna Prantsuse Lütseum Anton Adoson Fototöö Minu vanaema fotokogu Juhendaja : Liis Reier Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus...........................................lk 3 Foto 1.....................................................lk 4 Foto 2.....................................................lk 5 Foto 3.....................................................lk 6 Foto 4 ja 5..............................................lk 7 Foto 6.....................................................lk 8 Kokkuvõte.............................................lk 9 Kasutatud allikad.................................lk 10 Sissejuhatus Valisin teemaks fototöö kus soovisin teada saada minu esivanemate elust ja huvitavatest faktidest ning olin küsitlenud vanavanematelt , milline oli elu umbes 40 kuni 70 aastat tagasi, kas see oli huvitav või eriline, kas raske või kerge, ning mis olid elu positiivsed ning negati

Ajalugu
thumbnail
18
doc

Vanaema ja vanaisa lugu

kadunud, kasvõi vanaisa suguvõsa kroonika, vanaisa diplomid ning vanaisa ja vanaema pulmapilt. Mitmeid fakte oli võimalik kontrollida internetist, näiteks Tartu koolide kohta. Uurimistöö tegemisel tuli ette mitmeid raskusi: Esiteks sattus mu vanatädi Linda, kes oleks arvatavasti mäletanud ja täpsustanud paljusid asju, haiglasse. Teiseks polnud Võrumaa Keskraamatukogust võimalik leida mõningaid raamatuid, mis oleksid uurimustöö 2 koostamisele kasuks tulnud. Kahju oli sellest, et vanaisa pere eluolu kirjeldus jäi napiks ning siin ei olegi enam midagi parata.Imelik oli ka see, et elust Põlvas pole peaaegu üldse fotosid. Heameelt valmistas seevastu see, et meie natuke viletsavõitu mäluga vanaemale tuli ootamatult kõik hästi meelde ning talle tegi mineviku meenutamine palju rõõmu.

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Suguvõsa Lepa koolielu läbi kolme põlvkonna

........................................................................... 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad......................................................................................................... 13 Lisa 1........................................................................................................................... 14 1. Sissejuhatus Käesolev uurimustöö käsitleb muutusi koolielus läbi kolme Lepa põlvkonna 20. sajandil. Autor püüab välja tuua erinevaid sündmusi nii koolielust kui ka vabast ajast ja käsitletud on ka muud õppetööga seonduvat. Kuna meie peres koolielu kohta palju kirjalikke andmeid pole säilinud, tegi autor intervjuu oma vanaema Meeta Lepaga, isa Aare Lepaga ja pani kirja ka oma senised mälestused koolielust.Uurimustööd kirjutama

Informaatika
thumbnail
4
odt

Minu vanaema elulugu.

Minu vanaema elulugu. Mu vanaema sündis 1935 aastal Võrumaal, Antsla vallas. Tal oli üks vend ja kaks õde. Vanaema pere pidas hobuseid. Hobuseid oli umbes kümme. Kuna mu vanaema oli lastest kõige noorem, oli tema kohus hommikul enne kooli minekut hobused koplisse viia ja õhtul samamoodi nad sealt tagasi lauta viia. Koolis käis mu vanaema 7 kilomeetri kaugusel. Tol ajal koolis süüa ei saanud. Tavaliselt pidi ta jalgsi kooli minema, seltsiks oli ainult naabritüdruk. Kuid vahepeal kui vanaema isal oli vaba aega, sai ta vanaema kooli viia hobustevankriga. Kuna tol ajal veel korralikke jalanõusid polnud, olid vaid pastlamoodi jalatsid, mis sooja ei hoidnud ja said ruttu märjaks, siis oligi vanaemal väga hea meel, kui vahel harva isa ta hobustega kooli sõidutas. Koolist tagasi pidi vanaema ise tulema. Tal läks koolist koju tulemisega hästi kaua aega, sest tal oli komme kõik kraaviäärsed läbi käia ja lilli

Eesti keel
thumbnail
47
pdf

Võru linna juubelipidustused

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline probleem oli see,

Ühiskond
thumbnail
4
docx

Minu, vanaema ja vanavanaema nooruse võrdlus

Uurimustöö Tallinna 21. Kool German Didenko 8c klass Minu imikuiga 0-1a: Mina elasin väiksena Sr.Peterburis, see oli suur linn. Seal ma tegin oma esimesed sammud. Algul roomasin ja ühtäkki tõusin püsti ja käisin 2m. Sellest ajast peale hakkasingi ma käima. Minu esimesed sõnad olid: papa, emme. Õppisin kiiresti rääkima kahte keelt(eesti, vene keelt). Vanaema imikuiga 0-1a: Ta elas maal metsa sees ilma elektrita, telekata, raadiota, telefonita. Neid asju lihtsalt ei saadud. Keegi ei mäleta minu vanaema esimesi samme ja sõnu. Vanavanaema imikuiga 0-1a: Tema elas ka maal metsa sees jõukas talus. Nad elasid ilma elektrita, tulena kasutati puupirdu. Keegi ei mäleta ka tema esimesi samme ja sõnu. Võrdlus: Minu vanavanaema ja vanaema elasid

Inimeseõpetus
thumbnail
3
odt

Vanaema meenutused

Minu vanaema meenutusi lapsepõlvest, noorusaastatest ja sõjaajast. Mina Kristel Saareleht kuulasin oma vanaema meenutusi lapsepõlvest,koolipõlvest ja järgnevast iseseisvast elust.Otsustasin,et see on nii põnev ja panin kuuldu kirja. Vanaema sündis 1935. a. Harjumaal, Rae vallas, Arukülas, kus tol ajal oli ka turbatööstus.See oli nagu väike ,,linnake",kus oli viis elumaja, mitu vrakki elamiseks, töökojahoone, laudad (tööliste loomade tarvis), saun, laohoone, pritsikuur, kaks tiiki, klubihoone (mida hiljem hakati kutsuma ,,punanurgaks"), pood ja palju muud. Kõik see asundus oli ühendatud kitsarööpmelise raudteega, Aruküla raudteejaamaga, mis oli turba ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis transportida see laiali üle Eesti. Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui ema tööl oli,oma vanaema juures. Oma kooliteed alustas vanaema 1944. aa

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Minu perekond

Minu perekond Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust. Mõned aastad tagasi sai maha peetud ka suur pulmapi

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun