Kärdla Ühisgümnaasium
Silvia Teras
10.a klass
HIIUMAAGA SEOTUD RAHVALAULUD
Uurimistöö
Juhendaja : õpetaja Timo Lige
Kärdla 2010
SISUKORD
lk 3 Sissejuhatus
lk 4 1. Peatükk – Eesti rahvalaulud
lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul
lk 6 1.2 Uuem rahvalaul
lk 7 1.3
Lastelaulud
lk 8 1.3.1 Onnimanni -laulud
lk 9-10 1.3.2
Mängituslaulud
lk 11 1.3.3 Hällilaulud
lk 12 1.4 Eesti
rahvalaulu seoseid naabritega
lk 13 1.5 Rahvalaulik
lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad
rahvalaulikud
lk 16 2. Peatükk – Hiiumaa rahvalauludest
lk 16-17 2.1
Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad
lk 18 Kokkuvõte
lk 19 Kasutatud allikad
lk 20 LISA 1 Virve Köster - „Mere pidu“
lk 21-26 LISA 2 Hiiumaa näiteid eri laulutüüpide kohta
lk 27-28 LISA 3 Pilte
SISSEJUHATUS
Rahvalaul on elavas pärimuses kujunenud sõnadest ja viisist koosnev
tervik. Muistsel ajal kuulusid laulud väga erinevate toimingute
juurde - tööd, rituaalid , peod. Rahvalaulud peegeldavad ajalugu,
nad annavad meile teada inimeste mõttelaadist, kommetest ja
uskumustest. Tänapäeval on lauludel rohkem meelelahutuslik roll.
Rahvalaulu puhul on kindlasti tähtis see, et laul omandatakse
kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus.
Rahvalaulu tänapäevane teaduslik käsitlus on kujunenud välja
pikema perioodi vältel. 18.-19.sajandil rõhutati, et rahvalaule laulab lihtrahvas, Eestis tähendas see talurahvast. Sellega
vastandati rahvakultuur kõrgkultuurile ja rahvalaul
professionaalsele autoriloomingule. 20.sajandi esimesel poolel
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-08-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
silviateras
Õppematerjali autor
2013 1 Sisukord : Sisukord...................................................................................................................................... 2 Eesti rahvamuusika..................................................................................................................... 3 Rahvalaul.................................................................................................................................... 3 Vanem rahvalaul ehk regilaul..................................................................................................... 4 Uuem rahvalaul...........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus :.................................................................................................................. 6 2
ning nende keel oli laulev ja luuleline. Neist väärtustest püüdsid haritlased osa saada rahvaluulet kogudes, uurides ja jäljendades. Rahvalaulu mõiste tõi käibele saksa õpetlane Johann Gottfried von Herder 18. saj. lõpul. Ta avaldas erinevate rahvaste laule kogus "Volkslieder" ("Rahvalaulud", 2 köidet, 17781779), kus oli trükitud ka mõni eesti rahvalaul. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud. Rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika, kuid rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda. Muusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt. Rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju
Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. Oma lihtsa ehituse ja hoogsa liikumise tõttu sai rahvale eriti meelepäraseks polka. “Kaerajaan” sai 19. ja 20. sajandi vahetusel tuttavaks ka Tartus ning kujunes ballide lõputantsuks. Eriti populaarne oli see tants üliõpilaste hulgas. Rahvalaul Eesti rahvalaulude seas on erineva vanuse ja otstarbega laululiike. Vanemad laulud on sageli seotud rituaalidega, kus taotletakse head ja/või tõrjutakse halba. Ent rahvalaul võib olla ka lihtsalt ajaviide, meelelahutus. Laulu otstarve võib olla aja jooksul muutunud, näiteks võisid maagilistest toimingutest saada lastemängud. Tänapäeval on rohkem esile tõusnud laulude esteetiline külg, neid esitatakse lihtsalt kuulamiseks-vaatamiseks. Kui laul kaotab aga igasuguse otstarbe, siis kaob ta peagi ka ise. Eesti rahvalaulu võib ajalooliselt jagada kaheks suureks osaks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. 19. sajandil ja 20
oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suuline levik maapiirkondades kestis umbkaudu 20. sajandi alguseni ning üksikutel äärealadel nagu Setumaa ja Kihnu saar on see traditsioon säilinud tänini. Rahvamuusika jaguneb: Laulumängud, rahvalaulud, pillimuusika, rahvatantsud Rahvalaulud jagunevad: Varased vokaalzanrid, vanemad rahvalaulud e regilaulud, uuemad rahvalaulud e salmilaulud. Eesti rahvalaulud võib ajalooliselt jagada kaheks suureks kihistuseks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemate rahvalaulude hulka kuuluvad varased vokaalzanrid ja regilaulud. 18.-19. sajandil kujunesid välja lõppriimilised salmilaulud, mida hakati nimetama uuemateks rahvalauludeks. Vanemate ja uuemate rahvalaulude põhilised
I rida. Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid. 1)Vanem ja uuem rahvalaul (värss, rütm, teemad, esitajad VÕRDLUSES VANA JA UUS). V: Eesti rahvalaulul puudus kindel autor (folkloor on põlvest-põlve edasi antud). Teosed on lihtsad nii sisu kui ka viiside poolest. Suur osa rahvaloomingust on säilinus tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi. Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast
o Zanrite tööjaotus; Erinevaid lähenemis zanritele: o Tekstipõhine vs esituspõhine(70ndatest Ameerikas); o Analüütiline vs rahvapärane (etic vs emic); o Liigutav vs tunnetuslik. Rahvalaul Rahavalaul on laul, mida õpitakse kogemuslikult mõnelt teiselt rühmaliikmelt. Õppimine toimub vabatahtlikult. Rahavalaulu jaoks peab olema mingi rühm, kellele meeldib laulda. 18.-19. Sajandil: o Rahvalaul kui lihtrahvalaul (vastandus kõrgkultuur vs rahvakultuur, professionaalne muusika vs rahavamuusika; kunstipoeesia vs ,,loomulik poeesia"). 20. Sajandil: o Esituse, muusika ja sõnade seotus (laul sünnib lauldes); o Laul ( ja selle juurde kuuluv) õpitakse pärimusrühma liikmena lauldes; o Eripärane kasutusviis ja esitustava; o Laulude seotus muude valdkondadega (mütoloogia, usund, kombestik).
Tegelikult on nad Tormise loodud ja seotud kunstliku helilaadiga. Kaasaegsetest relvadest kõneleva tekstiga on ühendatud moodsa kooritehnika võtteid: kõne ebamäärasel helikõrgusel, 8 karjed, klastrid, sireeni jäljendavad glissandod. See väga ekspressiivne ja võimas kooristseen on Tormise tuntumaid teoseid kogu maailmas.11 2.3 Veljo Tormis ja rahvalaul Regivärsilise rahvalaulu teemal on Tormis palju kõnelenud ja kirjutanud. 1972. aastal ilmus artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest, mis taotles regilaulu tagasitoomist kaasaegsesse kultuuri. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse. Ta lootis, et see aitaks kaasa uute rahvalaulikute tekkimisele ning regilaul muutuks taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et
ühisjooni idaslaavi rahvakultuuriga. Kahjuks on tänapäeval eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvamuusika oli tänapäeva muusikaga võrreldes erinev süsteem. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad. Samuti on kadunud ka paljude pühade tähistamine, mis vanal ajal olid väga tähtsad. Rahvalaul ja - muusika jaguneb kaheks: uuemaks ja vanemaks. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõttelaadi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Rahvalaulud olid inimeste eluga tihedalt seotud, laul saatis inimest hällist hauani Vanemale pillimuusikale on omane modaalne ehk laadiline mõtlemine, kitsas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid