Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta.
Tööõigus Tööõigust tuntakse tavaliselt kui ,,töötaja kaitse õigust". Tööõigus arenes välja olukorras, kus riigil tekkis vajadus kaitsta inimesi, kes enda ja oma pere ülalpidamiseks olid sunnitud enda tööjõu ja aja andma teiste, rikkamate inimeste kasutusse. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Tööõigus (2) Paindlik tööõigus Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Efektiivne aktiivne tööpoliitika Efektiivne elukestva õppe süsteem Tööõiguse allikad rahvusvahelised õigusaktid; Eesti Vabariigi põhiseadus (PS); töölepingu seadus (koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseadusega); kollektiivlepingu seadus (KLS); kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTTLS); töötajate usaldusisiku seadus (TUIS); ametiühingute seadus (AÜS);
Tööõigus Tööõigust tuntakse tavaliselt kui ,,töötaja kaitse õigust". Tööõigus arenes välja olukorras, kus riigil tekkis vajadus kaitsta inimesi, kes enda ja oma pere ülalpidamiseks olid sunnitud enda tööjõu ja aja andma teiste, rikkamate inimeste kasutusse. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Tööõigus (2) Paindlik tööõigus Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Efektiivne aktiivne tööpoliitika Efektiivne elukestva õppe süsteem Tööõiguse allikad rahvusvahelised õigusaktid; Eesti Vabariigi põhiseadus (PS); töölepingu seadus (koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseadusega); kollektiivlepingu seadus (KLS); kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTTLS); töötajate usaldusisiku seadus (TUIS); ametiühingute seadus (AÜS);
elatusvahendite hankimiseks. Eestis on võimalik töötada töövõtu lepingu, käsunduslepingu või töölepingu alusel. Käsundusleping ja töövõtu leping põhinevad võlaõigusseadusele, tööleping ja töölepingu seadusele. Kuna enamus inimesi töötab siiski töölepingu alusel, ei pruugi siiski iga töötaja olla piisavalt kursis töölepingu seaduse olemuse, töötaja ja tööandja kohustustega. Seega on antud teema väga aktuaalne. Esimeses peatükis räägime tööõiguse mõistest,kujunemisest ja valdkonnast, samuti tööõiguse allikatest ja tööõiguse printsiipidest. Teises peatükis räägime töölepingu mõistest, tunnustest, töölepingu sõlmimisest, lepingupooltest, töölepingu tingimustest, tähtajast ja katseajast Kolmandas peatükis uurime töötaja ja tööandja kohustusi. 3 1. TÖÖÕIGUS 1.1 Tööõiguse mõiste, kujunemine ja valdkond
TÖÖÕIGUS 1. Tööõiguse mõiste. Tööõiguse allikad. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses. Tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses Tööõiguse allikateks on: 1). Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid; 2). Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5)
ning peab kindlustama talle ettenähtud töö tingimused. Tööõiguse kujunemine: Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitseõigusena, sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemaks pooleks. Töö õigus kujunes välja koos industrialiseerimisega, masstootmise tekkimise ja arenemisega. Tööõigus on suhteliselt noor õigus valdkond. Mis hakkas arenema 19. sajandi lõppust ja saavutas arvestatava taseme 20. sajandi 30teks aastateks. Tööõiguse mõiste: Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid, töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses. Kaasaegsed tööseadused ei kaitse vaid töötajat, vaid ka tööandja vajab kaitset, ning saab seda kaitset paljudest õigusnormidest. Tööõiguse määratlemisel tuleb rõhk panna töölepingu aluselt tekkivatele suhetele. Mitte töötaja kaitsele, kuigi suurem osa tööõiguse norme kaitseb töötajat
Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid
TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS §1).
Kõik kommentaarid