50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
83 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Germoo
Õppematerjali autor
TLS määrab tööõiguse asukoha Eesti õigussüsteemis. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS § 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa. Sama on kinnitanud Riigikohus oma lahendites. Tööleping on võlaõiguslik leping, kuna sellega reguleeritakse olemuslikult eraõiguslikke suhteid, mis põhinevad poolte võrdsusel ja lepinguvabadusel. TLS kohaselt ei reguleeri tööõigus teenistussuhteid, kuna avaliku teenistuse puhul on tegemist subordinatsioonilise ehk alluvussuhtega, kus tööandjaks on riik ja mille raames puudub avalikul teenistujal täielik lepinguvabadus ehk vabadus mõjutada lepingu sõlmimist ja sisu. TLS § 1 lõige 3 sätestab põhimõtte, mille järgi kohaldatakse töölepingule VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS ei näe ette eriregulatsiooni. Sisuliselt tähendab see, et VÕS ja tsiviilseadustiku üldosa
põhiõigusi. Lisaks on tööandjal teavitamiskohustus: teavitada tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, ning täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi. Õigused. Töötajal on õigus: nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt;
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses
Vastutab töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest. Läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale Osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; Järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; Töötaja õigused: Töötaja ei pea täitma tööandja ebaseaduslikke korraldusi Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd Õigus keelduda töö tegemisest kui töötaja kasutab puhkust, ta on ajutiselt töövõimetu, ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, ta osaleb streigis, ta on ajateenistuses või tal on muu seaduses ettenähtud põhjus. o Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötajal on õigus keelduda töö tegemisest
ole võimalik saavutada. Pooltevahelise kokkuleppe puudumisel loetakse töö tegemise kohaks tööandja 7 tegevuskoht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Isiku tegevuskohaks loetakse tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Tegevuskoha väljaselgitamisel tuleb tuvastada, kus töötajad tavaliselt tööd teevad. Töölepinguseaduse § 5 lg 3 järgi on töötajal õigus igal ajal nõuda tööandjalt andmeid töötamise koha kohta, kui seda pole tehtud enne töötaja tööle asumist. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul alates nõude saamisest. Autor: Ann Tiitson, Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise
Mis on tööleping? Millist osa ta etendab töösuhtes? Tööleping Töölepingu alusel teeb füüsiline isik, st. töötaja teisele isikule, st. tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ja tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused : 1) Tööd tehakse alluvussuhetes 2) Töö tegija sõltub tööd andvast isikust 3) Tööd tehakse isiklikult 4) Oluline on tööprotsess 5) Tööd tehakse tasu eest. Tööõigus jaotub individuaalseks ja kollektiivseks. 7. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed? 1) Lepingupoolte andmed (tööandja ja töötaja nimi, isiku- ja registerkood, elu- või asukoht, tegeliku elukoha märkimine töölepingus on vajalik seetõttu, et tööandjal oleks vajadusel võimalik edastada posti teel ) Juriidilise isiku asukoht juhatuse või juhatust asendava organi asukoht. Kui tööandjaks on juriidiline isik, siis peab töölepingus olema kirjas ka juriidilise
- Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest - Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. - TLS paragrahv 4 ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja kaudu. - TLS paragrahv 4 lg 3 kohaselt on töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud tingimus, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus) tühine. TLS välistab siinkohal võimaluse kokkuleppida ebamõislikes, töötajat kahjustavates tingimustes.
- Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest - Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. - TLS paragrahv 4 ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja kaudu. - TLS paragrahv 4 lg 3 kohaselt on töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud tingimus, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus) tühine. TLS välistab siinkohal võimaluse kokkuleppida ebamõislikes, töötajat kahjustavates tingimustes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid