Töölepingu osad & puhkus (0)

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Tööõiguse eksami küsimused- vastused

kehtestamise lubamatus ­ usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine ­ tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.. Töövõtuleping ­ poolteks on tellija ja töövõtja,ei ole ette nähtud puhkust,

Äriõigus

26

doc

Tööõiguse konspekt

· Kohustub tegema TA-le tööd · Alluma TA juhtimisele ja kontrollile Ning teine pool TA · Kohustub maksma tehtud töö eest tasu ­ perioodiliselt, kord kuus · Kindlustama kas poolte kokkuleppega, KL-ga või seaduses ette nähtud töötingimused Kui pooled on otsustanud sõlmida TL, siis kõikidel nendel juhtudel laieneb pooltele TLS ja ei sõltu see sellest, et isik on seal samas osanik, liige, aktsionär (kahesugused õigusnormid). TLS on kehtestanud töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise tingimused ja neist ei saa tööandja ega töötaja kõrvale kalduda isegi siis, kui mõlemad pooled on sellega nõus ja töötaja kirjutab töölepingule alla. TLS §15 kohaselt need tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või KL-s ettenähtust, on kehtetud. Töötajale võib rakendada soodsamaid sätteid, kuid nende täiendavate soodustuste rakendamine ei saa olla vastuolus TLS põhimõtetega. (NT töötajale makstakse töötaja

Tööõigus

2

doc

Puhkeseadus

Tööõigus §- paragrahv (1)- lõik 1)- punkt Puhkeseadus §1 (1) Seaduse reguleerimise ala Käesolev seadus sättestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistajate puhkuse korralduse alused ja kestvuse. §2 Puhkusemõiste liik (1) Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. (2) Puhkuse liigid: 1) Põhipuhkus 2) Lisapuhkus 3) Vanema puhkus 4) Palgata puhkus §3 Puhkuse andmine tööaasta eest Tööaastaks loetakse tööandja juures tööleasumise päevast ja kestvust järgmise aasta sama päevani. § Puhkust takistavad asjaolud 1) Töötaja ajutine töövõimetus

Õigusteadus

10

doc

Puhkuseseadus

Õigusõpetus XIII (esimene loeng peale II KT) Puhkused Puhkuseseadus ehk Puh Pus §2 kohaselt tähendab puhkus töölepingu või teenistussuhete peatumist Puhkuseseadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Ehk puhkuseseadus reguleerib nii töötajate puhkusi, kes töötavad töölepingu alusel kui ka avalikus teenistused töötavaid inimesi. Puhkus on üldmõiste kõikidele puhkuste liikidele. Puhkusi võib liigitada lähtuvalt sellets, millega seoses neid antakse. Reegline mõistame puhkuse alla töötamise eest antavat puhkust, kusjuures need jaotatakse omakorda põhi ja lisapuhkuseks. Lisaks sellele on töötajal õigus saada vanemapuhkust, õppepuhkust, palgatapuhkust. Puh §6, lõige 3 sätestab kokkuleppelised puhkused.

Õigusõpetus

62

ppt

Tööõigused

TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus ­ õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001

Õigusteadus

12

doc

EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES

saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski kirjalikult, ja selles peaks olema kirjas vähemalt lepingu osapooled, töö, mis peab saama teatud täht-ajaks tehtud, ning selle hind ehk tasu. Töölepingu sõlminud töötaja on tööandjaga kontrolli- ja alluvussuhtes. See tähendab, et tööd tuleb teha tööandja juhendite järgi, ettenähtud tööajal ja -kohas. Tööleping tuleb vormistada kirjalikult (v.a ajutise töö puhul, mille kestus ei ületa kaht nädalat), selles peavad olema töölepinguseaduses näidatud kohustuslikud andmed ja tingimused. Kohustusi, mis tööleping töötajale paneb, peab too täitma tingimata ise. 6. TÖÖLEPINGU LIIGID Määratud ja määramata ajaks sõlmitud lepingud. Määratud ajaks leping sõlmitakse: · Teatud töö tegemise ajaks · Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks

Tööõiguse alused

8

doc

Arvestuse küsimused ja vastused

kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS § 1).Sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris, üks töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestvus ei ületa 2 nädalat, võib sõlmida suulise töölepingu. Tööleping sõlmitakse reeglina enne tööleasumist. Töölepingus peavad olema kohustuslikult ära näidatud järgnevad kokkulepped: 1.Tehtav töö ja selle keerukuse aste 2.Tööaeg 3.Töötasu - ei tohi olla halvem, kui kollektiivlepinguga on ette nähtud; kuidas makstakse jne. 4.Töö tegemise asukoht 5Kui leping on sõlmitud määratud ajaks, siis lepingu kehtivusaeg 6.Tööleasumise aeg Lisaks neile võib olla ka muid kokkuleppeid.

Õigusõpetus

8

rtf

Tööõiguse ülesanded

kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Töötaja kohustused võivad tuleneda nii tööõigusaktidest, kollektiivlepingust, töölepingust, ametijuhendist, tööandja ühepoolsetest otsustest jne. Oluline on, et tööandja saab töötajalt nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist.Kui võrreldes õigusaktides kehtestatuga, on nt töölepingus ette nähtud töötaja olukorda halvendavaid kohustusi, siis selliste kohustuste mittetäitmise korral on töötaja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinnarkaristus, mis ei ole kustunud. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel, arvates karistuse määramise päevast, kui töötajale ei ole määratud uut distsiplinaarkaristust. Seega üldjuhul on nõutav, et töötajat oleks enne töölepingu lõpetamist distsiplinaarkorras karistatud ja see karistus oleks jõus

Tööõigus

Kommentaarid (0)