Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Turvas (0)

1 Hindamata
Punktid
Turvas #1 Turvas #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Toivo69 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
pptx

Turvas

TURVAS Sandra Kaasik  Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis.  Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 %  Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8  Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm  Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast

Loodus
thumbnail
11
odp

Turvas

Turvas Anabell Sarv 5.c Tallinna Lilleküla Gümnaasium Turvas Orgaaniline maavara Suure veesisaldusega Turbavaru Eestis on väga suur Turba leiukohad Eestis Turvase koostis Turvas on suure veesisaldusega aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid. Turvas Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast. Turba kogumine Valmistoodang Turvas Kasutatakse kütusena Keemiatööstuse tooraine Turbast saab gaasi,tõrva,vaha ja pigi, nendest omakorda toodetakse lakke, liimi, immutusaineid, plaste ja parafiini. Turvas

Loodus õpetus
thumbnail
34
pdf

Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines “Vetelvedu” Lahtine turvas

Antud teema aru saamiseks oli uuritud erinevaid materjalid, lisaks oli ka läbi viidud vestlus kahe kapteniga, kes saaksid jutustada selliste kauba transportamisest. 3 Kauba iseloomustus Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90% vett, õhkkuivas turbas on vett 30 ‑ 40%. Turvas on üks unikaalsemaid looduslikke materjale, mida ei paljuski ei ole tänapäeval veel suudetud tehnoloogiliselt jäljendada. Oma füüsilistelt omadustelt on turvas pehme ja kergelt kokkusurutav. Turvas jaotub oma tekkeviisilt, lagunemisastmelt ja kasutusalalt kaheks peamiseks alatüübiks. Esiteks põhjaveest toitunud hästilagunenud madalsooturvas, mida kasutatakse peamiselt

Logistika
thumbnail
37
pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4

Geoloogia
thumbnail
22
ppt

Toidupuudus, muldade hävimine, maavarade kasutamine

koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest Kruus on aga jämepurruline sete (tera suurus üle 5 mm), mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses(tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses jne) Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad - betoonitäiteks, teedeehituses. Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena. Probleemide lahendused Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt. metallid Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid

Ökoloogia
thumbnail
22
doc

Sooteadus eksam

Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused  turba varumine  metsa kasvatamine  põllumjanduslik kasutamine  marjakasvatus  jahindus ja korilus  puhkus ja turism  teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel

Bioloogia
thumbnail
25
doc

Konspekt 2009 geoloogia

Jääaegade setted: Liustikutekkelised setted ehk moreen ­ sorteerimata, kihilisus puudub, sisaldab liiva, kruusa, saviosakesi, aluskorrarahne. Jääjärvelised setted ­ savid, viirsavid, aleuriit ja liiv. Liustikujõelised setted ­ veerised, kruusaterad, jämeliiv. Balti jääjärve setted ­ savi, viirsavi, aleuriit, liiv. Jõelised setted ­ 3-10 m paksused liivad, kruusad. Tuulesetted ­ põimjaskihilised kvartspäevakivi- ja kvartsliivad. Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted ­ turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted Merelised setted ­ Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted). Järvesetted ­ järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted ­ madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted ­ päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted ­ kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted ­ karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed ­ allikalubi.

Geoloogia
thumbnail
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

Diageneesi staadium ­ füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena ladestunud sete muutub kõvastunud settekivimiks Lubjakivi keemiline koostis ­ kaltsiumkarbonaat Tüüpilised settekivimid: o Lubjakivi o Liivakivi o Savikivi Purdkivimid e detriitsed kivimid: o Liivakivi o Savi o Konglomeraat Biogeensed settekivimid: o Lubjakivi o Turvas o Põlevkivi Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid: o Haliit ­ kivisool o Sülviin ­ kaaliumkloriid o Kips ­ väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline koostis - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ­ ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid ­ mangaanist üleküllastunud

Geoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun