Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tuntuimad levimuusika heliloojad (1)

1 Hindamata
Punktid
Tuntuimad levimuusika heliloojad #1 Tuntuimad levimuusika heliloojad #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Numpsik00 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
doc

Eesti levimuusika 80ndatel

Nad hakkasid ka juba rahvalaule ja -viise kasutama, salvestades sellega end ka rahva mällu. Algust tegid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre, kellest on saanud innustust mitmed põlvkonnad heliloojaid nende järel. (ibid: 8) 1.4. Neljakümnendad aastad Eesti Nõukogude Liiduga liitmine andis muusikakultuurile uue hoo ja suuna. Mõjutajatest lisandusid nõukogude estraadimuusika ja popkultuur. Populaarsust kogus dzäss. Aktiivselt kirjutasid muusikat heliloojad nagu Boris Kõrver, Edgar Arro, Leo Tauts ja Harri Kõrvits ning esimesed lood tulid ka Valter Ojakäärult, Uno Naissoolt, ülo Raudmäelt jt. Katkes Raimond 6 Valgre elutee (1949. aastal, kui ta oli 36-aastane). (ibid: 9-10) 1.5. Viiekümnendad aastad Heliloojate loometegevust aktiviseerisid Eesti Raadio ja Üleliidulise Raadio tellimused.

Muusika
thumbnail
8
doc

Tänapäeva Eesti heliloojad

Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on

Muusika
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

Omaloodud laule ligi 500. Mõned kauboilaulud on üle ookeani ja läänemere vete jõudnud ka Eestimaa randa ja siin juurdunud rahvalike lauludena. S ellised on näiteks “Postipoiss” ja “Mulgimaa”(tegelikult C . E rardi ja F . T reffo rdi laul “Sitked sellid seal Läänes”. Lisaks sellele on countrylaul mõjutanud ka eestlaste musitseerimist. Palju on asutatud kantrim uusikat viljelevaid ansam bleid, tuntum ad neist on “Kukerpillid” ja “Justament”. M itm ed eesti heliloojad on kirjutanud countrystiilis laule. V iim astel aastatel on korraldatud ka countrymuusika festivale. Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 9 5. TIN PAN ALLEY POPMUUSIKA 1880 aastate alguses asutas keegi Charles K. Harris töökoja “L aulud tellim ise peale”

Muusika
thumbnail
12
doc

Eesti muusika

Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. · Karl August Hermann (23.09.1851 Võhma - 11.01.1909 Tartu). Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte "Postimees", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke . Hermanni nimega seostub kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine, esimese eestikeelse muusikaajakirja väljaandmine, rahvaviiside kogumine, seadmine ja propageerimine, tegevus

Muusikaajalugu
thumbnail
9
doc

REIN RANNAP - muusika referaat

SISSEJUHATUS Ma valisin muusika referaadi teemaks Tein Rannapi, sestma olen teda näinud ka superstaari saates. Olen mõelnud ka vahest, et mis ta nii tähtsat siis teinud on, et tema just seal kohtunik on. Mõtlesin kaua keda valida aga lõppuks võtsin ikkagi tema. 3 1. REIN RANNAP Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953 Tallinnas, ta on eesti helilooja ja pianist. Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik. Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz.

Muusika
thumbnail
3
txt

Barokk - heliloojad, muusika, mõisted

1. Mida thendab barokk ja kuidas seda iseloomustada? Sna barokk veti kasutusele portugalikeelsest snast barocco, mis thendab lopergust ja korrapratut prli. Barokiajastu oli pillav ja toretsev, ekstsentriline, ebaloomulik ja raamidest vljuv periood, mil kik loomulik oli thine ja thtsusetu. Kik oli pidulik ja uhke. Termin veti kasutusele hiljem. 2. Kirjelda barokiaegset orkestrit. Thtsad olid bassipillid. les mngiti ainult lemised bassinoodid. 40- liikmeline orkester oli sna suur, kuid Claudio Monteverdi kasutas just nii suurt orkestrit. Iga pill kujutas ooperis mnda tegelaskuju. Mngisid harfid, fagott, tello ja lauto. 3. Mis on iseloomulik barokiaegsele vokaalmuusikale? 17. sajandi ideaaliks peeti soolomuusikat. Soololaulu saadeti nppepill lautoga. Soololaulust tekkis uus liik aaria. Viksem soololaulu liik oli ariooso. A a r i a t k a s u t a t i k i g i s b a r o k i a e g s e t e s ~#a n r i d e s : O r a t o o r i u m i s P a s s i o o n i s K a n t a a d i s O o

Muusikaajalugu
thumbnail
9
doc

Eesti rahvamuusika

Viies laulupidu toimus 1894. aastal Tartus, osalesid esimesed külaliskoorid ning toimus interpreetide võistlus. Kuues laulupidu toimus 1896. aastal Tallinnas, Eesti heliloojate looming oli ülekaalus, võistulaulmisele lubati ka naiskoorid. Seitsmendal, 1910. aastal Tallinnas toimunud laulupeol kõlas vaid eestlaste looming. Esimesed heliloojad-asjaarmastajad Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat

Muusikaajalugu
thumbnail
12
doc

Eesti tähtsamad heliloojad

EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal

Muusika




Kommentaarid (1)

woman16 profiilipilt
woman16: väga lahe ja normaalne
17:52 14-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun