MAIUSTUSED 1. Nimeta 2 Eesti maiustuste tootjat . AS Kalev Chocolate Factory , AS Marmiton 2 . Soovita kliendile tervislikke maiustusi . Põhjenda . Tume sokolaad sisaldab 70-99% kakaosaadusi . Kakao vähendab südamehaiguste riski . 3 . Millised tooted on müügil diabeetikutele ? Mis on nende eripära ? Mõrudad sokolaadid , Neid iseloomustab vähene rasva ning suhkrusisaldus . 4 . Milliste tunnuste järgi saab liigitada karamelle ? karamellipere liigitamine klaaskaramellid ja täidisega karamellid . 5 . Mida kasutatakse marmelaadi tarretamiseks ? Marmelaadi tarretamiseks kasutatakse agarit , pektiini või zelatiini . 6. Nimeta küpsisesorte , mis ei sisalda nisujahu . Bezeeküpsis 7. Millest valmistatakse sefiiri ja milliste tunnuste alusel saab sefiiri liigitada ? Sefiiri valmistatakse õunapüreest , suhkrust ja munavalgest (munavalgepulbrist) . Tarretamiseks lisatakse s...
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired..........................................................................................................
Toit on tervise alus 1. Tervislikud toidud ( köögiviljad, vitamiinid, vesi) 2. Söögikorrad ja harjumused ( hommikusöök.. jne) 4. dieet ja ülekaalulisus (3. koolitoit rämpstoit) Söömine on meie jaoks igapäevane tegevus, millele me teadlikult ei mõtlegi. Juba väiksena on selgeks tehtud tervisliku toidu tähtsus, kellele rohkem, kellele vähem ja just nende teadmistega kujundamegi oma arusaamise seoses tervisliku toitumisega. Tervisliku toidu alla ei käi ainult köögiviljad nagu arvavad väga paljud meist, kes tahavad saledat joont hoida. Inimene vajab erinevaid toiduaineid, et iga elund saaks normaalselt töötada. Mida tuleks kõige rohkem süüa ja mida kõige vähem on väga hästi ära toodud toidupüramiidis. Palju peaks tarvitama teravilja- ja piimatooteid. Paljud ei joo näiteks piima, selle asemel võib juua teisi piimatooteid nagu pett või jogurt. Meile on seda vaja sest see sisaldab kal...
Tervislik toit Iga inimene tahab näha välja ilus ja olla normaalkaalus. Tänapäeva elustiil ja toitumine aga soodustab ülekaalu teket. Tervislik toitumine pole mitte ainult kaalikad ja porgandid vaid võtmesõna on tasakaalustatud toitumine. Mis ikkagi on tervslik toit? Kuidas tervislikult toituda? Järgnevas essees räägin ma tervislikust toidust ja tervislikust toitumisest. Tean, et sööma peab vastavalt vajadusele. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Kui organ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond M.M. TH - 1 GRUUSIA KÖÖK Referaat Juhendaja: Anne Roosipõld Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Oma referaadi koostan ma Gruusia köögi teemal. Selle köögi valisin enda teemaks, sest mul on gruusia köögi kohta vähe teadmisi. Gruusia on kultuuriliselt Eestist erinev, seetõttu usun, et saan selle referaadiga uusi ja huvitavaid toite teada. Uurimisülesanded: · selgitada välja milliseid toite Gruusias süüakse · saada uusi teadmisi Gruusia köögi kohta · anda väike ülevaade kommete kohta · võrrelda eesti ja gruusia kööki Referaadi materjale otsin internetist. Kasutan erinevaid blogisid, sest ametlikke allikaid gruusia köögi kohta on väga raske leida. 3 1. TOIT 1.1. Soolased road Gruusia köök on pikkade traditsioonidega ja võrratuid maitseelamusi pakkuv. Gruusias tarvitatakse rohkesti aedvilju, seetõttu sisaldavad to...
VÕILEIVAD Ajalugu Legend kõneleb, et keegi mees, kodanikunimega John Montague, olevat ühes Londoni klubis kaarte mänginud. Et mitte põnevat mängu söömise pärast pooleli jätta, nõudnud ta liha ja juustu panemist kahe leivaviilu vahele. Nii jäi teine käsi vabaks ning mees sai rahus kaardimängu jätkata. Juhtumisi oli sama mees aadlisoost ehk täpsemalt krahv Sandwich, järjekorras neljas. Kuigi kirglik mängur, oli Sandwichi krahv ka tõsiseltvõetav poliitik ja valitsustegelane ning jäänud ajalukku muulgi viisil kui võileivale nime andjana. Eelpool kirjeldatud komme, mis legendi järgi olevat tekkinud aastal 1762, nakatas ka teisi mängijaid, kes hakkasid endale tellima "sama, mis Sandwich tellis". Ja õige pea muutuski röstbiif kahe leivaviilu vahel lihtsalt sändvitsiks. Selle sündmuse tähistamiseks on 3. novemberil, mis on John Montague sünniaastapäev, ametlik "Võileiva Päev". Kuidas jõudis v...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Uurimustöö PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES ’ PÄRNU 2013 Sisukord Sissejuhatus Eeldan, et uurimustöö eesmärk on välja selgitada, kuidas toimub pakendi ja pakendiringluse korraldamine erinevates toitlustusettevõtetes. Kindlasti leian siit uut infot, mida saan kunagi tulevikus kasutada. Pakendid Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Pakendid jagunevad müügi-, rühma- ja veopakenditeks: 1. Müügipakend on lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa. ...
Dana Makejenko KS14 Kehamassiindeks (KMI) Kaal, kg: 55 Pikkus, cm: 158 Minu kehamassiindeks: 22.03 Kehamassiindeksi (KMI) vahemikud täiskasvanutele <18,5 alakaaluline 18,5-24,9 normaalkaal 25-29,9 ülekaal 30-34,9 rasvumise I aste 35-39,9 rasvumise II aste >40 rasvumise III aste Täpse energiasoovituse kalkulaator Sugu: naine Vanus, a: 35 Kaal, kg: 55 Pikkus, cm: 158 Aktiivsus, h (kokku 24h) Puhkamine: 8 magamine, lamamine Väga väike: 14 tegevused istudes ja seistes, autojuhtimine, kontoritöö, õmblemine, triikimine, söögivalmistamine, kaardimängimine, muusikainstrumendil mängimine Väike: 2 jalutamine 4-5 km/h, töö garaažis ning elektriliste tööriistadega, puutöö, töö ...
Tasakaalustatud toitumine Laura Luht Carmel Pärn Kaisa Elise Kikas Johanna Martins Tartu, 2014 Mis see on? • inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele • neli põhimõtet: – Vastavus vajadusele – Toitainete tarbimine õiges vahekorras – Mõõdukus – Mitmekesisus Valgud (12%), rasvad (25%), süsivesikud (63%) vitamiinid ja mineraalaineid Taldrikureegel Erinevate toitude õige osakaal • erinevad salatid või aurutatud- hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust • põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi • lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi Esmakordselt Eestis võttis selle kasutusele Eesti Südameliit 2000. aastal Toidupüramiid • näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja t...
SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.TOITAINED.............................................................................................................................4 1.1.Vitamiinid..........................................................................................................................4 1.2.Mineraalid.........................................................................................................................4 1.3.Probiootikumid..................................................................................................................4 1.4.Valgud................................................................................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID.............................................................................................
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud........
Taco express Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Marko Ilves Ma valisin selle toitlustusettevõtte kuna... ● Ma olen seal ise käinud ● Toidud on huvitavad ja maitsvad ● Erinevate maitsetega toidud ● Selle toitlustusettevõtte kliendid on... ● Inimesed, kes soovivad midagi huvitavat ja uut ● Vürtsikate toitude armastajad ● Pidutsejatele (ööläbi lahti ja alkohool) ● Kes soovivad huvitavat lõuna või õhtusööki ● Kes soovivad catering teenust Tooted ja teenused mida seal pakutakse... ● Parimad palad: taco, burrito, faijta, chilli con carne ● Pannipitsad ja õhukesed pitsad (ülisuured XXL) ● Salatid, tex-mex snäkke ja suppe ● Teenus: catering Toitlustusettevõtte töötegevus on korraldatud nii et... ● Sulle tuuakse menüü lauda ● Seejärel toit tuuakse lauda ● Nõud viiakse hiljem ise ära ● Teenindatakse vanuse järgi (alaealistele ...
1 Lihakonservid 1.1 Eestis tegutseb mitmeid ettevõtteid, kelle sortimenti kuuluvad ka konservid. Suuremad konservitootjad on Linnamäe lihatööstus ja Maag, lisaks neile näiteks ka Makro Trade Baltic. Välismaisetest konservitootjatest meie lettidel võiks ära mainida Jean Brunet tooted. 1.1.1 AS Linnamäe Lihatööstus (Linpet) Linnamäe Lihatööstus on pikkade traditsioonidega, tuntud kui suurim ja vanim ulukilihatoodete valmistaja Eestis. Linnamäe Lihatööstus alustas tegevust 1989. aastal. Märkimisväärne on see, et Linnamäe Lihatööstus on üks esimesi erakapitalil loodud lihatööstusi Eestis. Linnamäe Lihatööstuse põhitegevusaladeks on ulukite kokkuost, ulukilihast ja muust lihast toodete ...
1. Mitu kalorit annab 1g süsivesikuid? o 3 kcal o 4 kcal o 5 kcal 2. Baklažaan ehk ... o Munavili o Tsukiini o Fenkol 3. Kui suur on soovitatav päevane kogus soola? o 1g o 5g o 20g 4. Mis on manna? o Teraline jahvatus tera keskosaast o Terved või purustatud viljaterad o Söödavatest teradest jahvatatud pulber 5. Nisujahu tüüp nr 812 tuhasisalduse protsent on: o ... – 0,5 o 0,51 – 0,63 o 0,64 – 0,90 6. Tortilla on... o Tugeva köömnemaitsega ümmargune päts. o Mehhiko köögist pärinev pehme maisi- või nisuleib. o Ümmargune kerge dieettoode, mis valmistatakse nisu-, riisi- või tatrajahust. 7. Piimasuhkur on... o Laktoos o Fruktoos o Maltoos 8. Kuidas tunda ära poeriiulil ökokohvi pakki? o Lõhna järgi o Pakendil on Fairtrade’i märk o Röstimistaseme järgi 9. Rohelise tee liigid on: o Oolong o Bancha o Assam 10.Milline ei ole E...
Avokaado TKHK Heidi Hanst KK14 Päritolu • Kariibi mere saaretelt • 10 maailma suurimat avokaadokasvatuseriiki: • Mehhiko, Indoneesia, USA, Colombia • Brasiilia, Tšiili, Dominikaani Vabariik • Peruu, Hiina ja Etioopia. • Euroopasse tuuakse peamiselt Argentiinast, • Tšiilist, Iisraelist. • Palju erinevaid sorte: Hass & Fuerte. • Hassil on tugev pruunjasmust koor, Fuertel on siledam, tumeroheline koor ning märgatavam pirnikuju. Avokaado • Avokaadopuu kasvab väga suureks, lehed on nahkjad umbes 30 cm pikkused. Õied on väikesed. • Avokaado vili on pirni-kujuline, 7-20 cm pikk ning kaalub 100g - 1kg. • Vilja sees on suur kõva seeme. • Vilja ümbritseb krobeline kest. • Kest ega ka seeme ei ole söögiks. • Kasvab väga niiskes keskkonnas. Vesi millega puid kastetakse, ei tohi olla soolane. Ka tugev tuul pole hea kasvatuse eelduseks. ... • Kõige paremini maitseb avokaado siis, kui ta on täiesti valminud. • Maitse on suhteliselt mahe ja...
TOITUMISKAVA KASULIKKUS Koostas: Rando Pilberg Juhendaja: Merit Süving Teema valik • Tegelen tervisliku toitumisega • Huvi toitumise valdkonnast teadmisi juurde saada • Teada saada, kui palju ma suudan kaalust alla võtta kolme nädalaga Eesmärgid • Omandada uusi teadmisi • Võtta toitumiskuuri ajal kaalust alla, mitte juurde • Teada saada, kas tervislik toitumine mõjutab vereproovi tulemusi • Välja selgitada tervisekuuri mõju organismile Hüpoteesid 1. Toitumiskava järgi oma söömisharjumusi muutes on selle tulemuseks positiivne mõju ja kaalukaotus 2. Süsivesikute piiramine mõjub positiivselt kaalu langusele Minu toitumiskava • Sõin tervislikult kolm nädalat ja märkisin kõik üles Tulemused • Võtsin kaalust alla 3 kilo • Leukotsüütide arv oli normaalnäitajast väiksem • Keha välimus muutus peenemaks ja kenamaks TÄNAN KUULAMAST!
RUKKILEIB MEIE TOIDULAUAL KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas tekkis leib? Kujunes aastasadade jooksul 2. Jahu saamise viisid. Rukkiterade jahvatamise käigus( terve koorimata tera jahvtamisel; kliid on osaliselt eemaldatud) Käsikiviga, tänapäeval Tartu veskis( Tartu Mill) Viljaterasid peenestati uhmri või jahvekivide vahel, tambiküna ja tabilabidat. 3. Meie vanim leivavili. Oder ( rukis 11saj.-12saj.) 4. Hapendatud rukkileiva tulek. Põhja Euroopas Viikingite ajal, Eestis 11. sajandil 5. Leivaahju roll leiva arenguloos. Kerisahi( saunades ja rehielamutes)-koldega ja pealt kinni; suitsuahjud; lõõridega ahjud, ühendatud korstnaga. Leib oli pehmem ja säilis kauem. 6. Miks on rukkileib maitsvam kui odraleib? Odraleib muutub kõvaks ja rabedaks, aga rukkileib mitte( see on pehme) 7. Millised rahvad söövad rukkileiba? Eestlased, lätlased, leedukad, ida- soomlased, karjalased, soome-ugri ra...
Osakaal, %o AASTA 2007 2011 KOKKU 1000 1000 Toit ja mittealkohoolsed joogid 217 242.1 Alkohoolsed joogid ja tubakas 71.7 77.7 Riietus ja jalatsid 67.2 54.1 Eluase 144.2 177.3 Majapidamine 56.1 44.9 Tervisehoid 37.8 41.2 Transport 152.1 132.2 Side 49.2 49 Vaba aeg 87 81.3 Haridus ja lasteasutused 19.3 17.2 Söömine väljaspool kodu, majutus 43.1 31.6 Mitmesugused kaubad ja teenuse 55.3 51.4 Arti Hunt IT-14E Kaalusüsteem 2014 muutus, %o Chart Ti...
Lambaliha küpsetamise rituaal Sügise süvenedes suureneb isu korralike liharoogade järele. Turul lihakaupmeestega juttu tehes selgub muuhulgas, et oleme hakanud lambaliha rohkem sööma. Hinnas on noorte alla aastaste lammaste ehk siis tallede liha. Välimuselt on talleliha heledama roosa värvusega, vanema lamba liha on märksa tumedam, isegi tumepunase tooniga. Mida vanema looma lihaga on tegu, seda suurem on tõenäosus, et liha ümbritseval rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. Lambarasvale on omane ka kiire hangumine jahtumisel. Seepärast tasub lambalihast road serveerida kuumalt ja soojendatud nõudes. Rasvakihti saab lihalt muidugi enne küpsetamist ka kerge vaevaga eemaldada ning spetsiifilist kõrvalmaitset ürtide ja vürtsidega maitsestades vähendada. Lambaga sobivad suurepäraselt kokku kadakamarjad, mis hakitult lambapraele peale raputatuna annavad mõnusa maitsekoosluse. Hästi sobib ka küüslauk, rosmariin, kardemon ja ise...
MENÜÜ Eelroog Idusalat vähisabade, kartuli- ja trühvlimajoneesiga Joogiks: Valge vein Pearoog Praetud paltusefilee, blanśeeritud pak-choi kapsa, fenkolipüree ja siiamarja kastmega Joogiks: Valge vein Dessert Kodune juustukook põldmarjakastmega Joogiks: Koorekohv Töövahendid ja nõud 1. Kelnerirätt veini valamiseks 2. Kandik 3. Leivakorv koos maitseainetega 4. Valge veini pokaal 5. Leivataldrik 6. Eelroa taldrik 7. Eelroa all olev taldrik koos salfrätiga 8. Eelroa kahvel ja nuga 9. Pearoa taldrik 10. Pearoa kahvel ja nuga 11. Desserdi taldrik 12. Desserdi kahvel 13. Kohvitass 14. Kohvitassi alustaldrik koos salfrätiga 15. Kohvi jaoks lusikas 16. Kohvi jaoks suhkrutoos 17. Kohvi jaoks koorekann 18. Volditud salfrätik Ettevalmistustöö Laua eelkatmise et...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri Teaduskond Kehaline kasvatus ja sport Mikk Saarela Toitumise mõju lihastaastumisele Referaat Juhendaja: Inga Neissaar Tartu 2015 Sissejuhatus Mitte kaua aega tagasi, soovitati peale rasket treeningut või võistlust juua palju vedelikke ja süüa banaani. Selle peale, kui palju ja millal vedelikke ja toitaineid tarbida, mõltlesid vähesed. Viimasel ajal on sellele valdkonnale spordis palju rõhku pandud. Peale tippspordi, on lihaste võimekuse võimalikult kiirele taastamisele rohkem mõtlema hakatud ka amatöör- ja rahvaspordis. Selle üle, kuidas toitumist ja vedeliku tarbimist võimalikult kasulikult taastumise kasuks tööle panna, arutletakse pidevalt ja selle koha pealt on palju erinevaid arvamusi. Samuti tekivad erinevused ka sõltuvalt sportliku eriala spetsiifikast. Taastumis ...
Toitumise mõju lihastaastumisele Toitumine ja taastumine • Toitained ja vedelik o Süsivesikud o Valgud o Vedelik o Elektrolüüdid Süsivesikud Energia taastajad • Lihaste töö o Mitu treeningut päevas • Treeningute vaheline energia taastamine o Pikad treeningud (Jalgratturid ja triatleedid) • Treeningu ajal energia taastamine o Treeningu järgseks taastamiseks vajalik keskmiselt 0.8- 1.2 g süsivesikuid 1kg kehakaalu kohta ( oleneb treeningu pikkusest) • Aju töö o Aju ainuke energia allikas Valgud Lihase ehitusmaterjal • Koormuse järgne lihaskoe taastamine o Treeningu käigus vigastatud lihaskoe taastamine • Koos süsivesikutega manustamine o Tagab kiirema imendumise o Taastab kiiremini • Šokolaadipiim • Teraviljad ja väherasvane piim • Kogused o Peale treeningut peaks vähemalt 0,3- 0,4 g valku 1kg kehakaalu kohta tarbima o Olenevalt tre...
Mitmekesise toitumise põhitõed Triinu Tellis Keskmise inimese kohta Tervise seisukohalt ohtlikud äärmused on ülekaal ning alakaal KMI on suurus, mis näitab kaalu ja pikkuse suhet toidulisandid ning kiirdieedid ei ole lahendusvalgud 10-15% rasvad 25-30% süsivesikud 55-60% Lihtsad põhitõed Söö selleks, et elada, mitte vastupidi! ❏ Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks ❏ Inimeste energiavajadused on erinevad ❏ Süües rohkem, kui tarbitakse, siis kehakaal tõuseb ❏ ka ebastabiilse rutiiniga süües tõuseb kehakaal Toit olgu mitmekesine! ❏ Ouline on ka see, millistest toiduainetes saadav energiahulk saadakse ❏ Ühekülgse toitumise korral võib organism paljudest ainetest puudust tunda, nind võivad tekkida erinevaid tervisehäireid ❏ Ka loomne toit on inimese organismile vajalik, sest on valke/aminohappeid, mida taim...
Toitained, toit ja tervis • Toiduained ja toitained Organism saab toidust energiat ja aineid, millest oma keha üles ehitada. Toit muutub organismis kasutus- kõlblikuks siis, kui see on seeditud (lõhustatud) ja tekkinud toitained (lõhustumissaadused) on verre imendunud. Meenuta, mis on toiduained ja mis on toitained. Kirjuta, kuidas need on omavahel seotud. Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest, valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene saab eluks vajalikke aineid ning energiat. Toiduainete koostisosad on toitained. Täienda toitainete skeemi, kirjutades kastidesse sobivad terminid: vitamiinid, valgud, mikrotoitained, süsivesikud, vesi, makrotoitained, mineraalained. Toitained: Makrotoiteained Rasvad Süsivesikud Va...
Krõpsud Arvatavasti meeldib enamikule inimestest kartulikrõpsude maitse. Sellest hoolimata on selgelt tegu ühe kõige mürgisema töödeldud toiduga, mida on võimalik süüa – olgu need krõpsud siis valmistatud päris kartulilaastudest või mitte. Selleks et mõista Pringlesite ja teiste purgis müüdavate krõpsude olemust, tuleb esmalt hüljata arusaam, et neid krõpse valmistatakse mingil äratuntaval viisil päris kartulitest. Kõnealuseid krõpse valmistav firma The Pringles Company üritas kord isegi vältida makse, mis kehtivad Suurbritannias kõigile "luksustoitudele" nagu kartulikrõpsud, väites, et nende krõpsude kartulisisaldus on nii väike, et tehniliselt võttes polegi tegu kartulikrõpsudega. Kui neid krõpse seega kartulitest ei tehta, siis mis neis õigupoolest on? Protsess saab alguse riisi, nisu, maisi ja kartulihelveste kokkupressimisest, mille käigus tehakse kogu mass lamedaks. Siis rullitakse see ta...
MENÜÜ Eelroog Guacamole chipsidega Pearoog Fajata broileri-riisi-köögiviljatäidisega Dessert Flan Joogid Kannuga sidrunivesi Karastusjook (Coca-cola, Fanta, Sprite) Kohv, tee MENU Starter Guacamole with chips Main dish Fajata with chicken rice and vegetables Dessert Flan Drinks Water jug with lemon Beverage (Coca-cola, Fanta, Sprite) Coffee, tea МЕНЮ Закуска Гуакамоле c чипсaми Основнойe блюдо фaйaтa с курицай и рис с овощaми Десерт флан Напитки Лимонная вода в кувшинe Безалкогольные напитки (Кока-кола, Фанта, спрайт) Кофе, чай ...
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetaks...
Tartu kutseharidus keskus Majandus ja toitlustus osakond ŠOKOLAAD Referaat Tartu 2013 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Ajalugu.........................................................................................................................4 2.1. Varajane ajalugu...............................................................................................4 2.2. Euroopa ajalugu.............................................................................................4-5 3. Tume šokolaad..............................................................................................................6 3.1 Tume šokolaad tervisele..................................................................................6 4. Piimašokolaad..............
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 juurseller kg 0.044 32 0.030 0.088 0.060 2 õun kg 0.107 30 0.075 0.214 0.150 3 kreeka pähkel (puhastatud) kg 0.010 0.010 0.020 0.020 Kaste ...
J U U ST PECORINO · Nimetus tuleb itaalia sõnast pecora- lammas · Valmistatakse lambapiimast · Struktuurilt on kõva juust · Enamus juuste valmistatakse Sardinia nimelises linnas · Pähklise ja võilise maitsega · Tavaliselt teralise struktuuriga, mis intensiivistub mida kauem see laagerdub · See sisaldab asendamatuid KASUTAMINE · Pecorino juust sobib hästi pirniga, viinamarjaga, kreekapähkliga, meega ja koduse leivaga · Tihti kasutatakse Pecorinot ka pastade valmistamisel · Pecorino juustukera kasutatakse populaarses Itaalia mängus ,,Ruzzola" VALMISTATAKSE ERINEVAID SORTE · Pecorino Romano · Pecorino Sardo · Pecorino Toscano · Pecorino Siciliano · Pecorino di Filiano · Pecorino Crotonese ROQUEFORT · Roqueforti juust ehk rokfoor pärineb Lõuna- Prantsusmaalt Roquefort-sur-Soulzonist. · Roqueforti nime võib kanda vaid Roquefort-sur- Soulzoni lähedal ...
Laua katmine ja toidu serveerimine Õppematerjal Koostas: Marell Rõss 2016 Sissejuhatus 1. Lauakultuuri ajaloost.......................................................................................... 2 2. Laua katmine...................................................................................................... 7 2.3 Kohvi ja –teelaud........................................................................................... 8 2.4 Peolaud.......................................................................................................... 8 2.5 Laua katmise eripärad................................................................................. 12 Kõikidel maadel on oma kultuur ning sellest lähtuvalt erinevad ka laudade katmise traditsioonid. Toome välja inglispäraselt, prantsuspäraselt ja ameerikapäraselt kaetud lauad, et näidata kui erinevad võivad olla laua ...
Tai rahvusköök Tai toidulaud on oma roogade valiku ning lisandite mitmekesisuse ja värskusega üks maailma suuremaid. Roogades on esindatud kõik viis peamist maitseaistingut: soolane , magus, mõru, tuline ja hapu, mis üksteist täiendavad ja tasakaalustavad. Taid armastavad süüa, tavaliselt teevad seda nad kuus-seitse korda päevas. Kogused on väikesed. Tihedat söömist võimaldavad Tai tänava-turud, kust saab erinevaid värskeid puuvilju ja värskelt valmistatud ja mõõduka hinnaga toite. Lisaks lõhnale ja värskusele hindavad taid kõrgelt ka toidu kaunist ja elegantset serveerimist. Isegi tagasihoidlikke roogi pakutakse sageli lilleõite või värskete juur- ja puuviljade rosettidega kaunistatult. Etiketirituaalid Mõned etiketirituaalid, mida Taisse minnes peaks järgima: Taid söövad kahvli ja lusikaga, kahvel vasakus ja lusikas paremas käes. (kahvlit kasutata...
FUNKTSIONAALNE TOIT Funktsionaalne toit on mõeldud inimeste tervise hoidmiseks ja seeläbi heaolu suurendamiseks. Kuid mitte iga toit, mida me peame tervislikuks, pole veel funktsionaalne. Euroopas kehtiva definitsiooni järgi on funktsionaalne selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Haiguste ravimine funktsionaalse toidu mõiste alla ei käi. Eestis eelkõige biojogurtid Jogurti kõige tähtsam komponent peale lehmapiima on piimhappebakterid. Naturaaljogurtis on palju elavaid baktereid, järelkuumutatud tootes aga mitte. Eestis valmistatakse järelpastöriseerimata jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid. Üks tuntuimaid on biojogurt. Tänu oma funktsionaalsetele komponentidele intensiivistavad biojogurtid seedekulgla tegevust ja ka immuunsüsteemi. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuu...
Ligita Valjaugaite 11Z Tervis algab toidust Tervis algab toidust, tähendab seda, et toidut ja elad tervislikult, ning tänu sellele on hea tervis. Tänapäeva ühiskonnas toime tulla, tuleb elada tervislikult, see tähendab süüa tervisliku toitu kui ka sporti teha. Leib, tangained, riis, makaroonid- teraviljatooted-on hea tervise aluseks. Me kõik arvame, et teame kuidas tervislikult elada, kuid kas see ikka on nii ? Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele ja närvisüsteemile. Ma arvan, et see on üsna selge, et enamik meist soovib süüa otse loodusest ja Eesti tootjatelt tulevat naturaalset toitu, mitte säilitusainetest kubisevaid tööstuslikke tooteid, kuid ometigi lähevad paljud tarbijad kergemat teed pidi ja asetavad toidukorvi taluvõi asemel kun...
Kool Pärnumaa Kutsehariduskeskus Nimi Keili Lutschan Esitamise aeg Kodutöö teema Lõunasöök perekonnale gümnaasiumi lõpetamise puhul Taotletava kutsekvalifikatsiooni tase Toidukorra kirjeldus (ürituse eesmärk, kellele toidukord on mõeldud, mida pakutakse ja kuidas läbiviiakse) See on pidulik lõunasöök minule ja minu perele minu lõpetamise puhul. Lõunasöögil pakutakse esimeseks käiguks singisalatit krõbekartulitega. Joogiks kõrvale võtan mina mineraal vee ja vanemad võtavad tavalise vee. Pearoaks on lõheroos toorjuustuga ning joogiks kõrvale valge vein Pinot Gris Medaille d' Or 2009. Ja siis viimaseks käiguks ehk dessert on tiramisu. Kujundatud menüükaart: Menüüs olevate toitute ja jookide kirjeldus (põhjenda samuti toitude ja jookide sobitamist) Eelroaks on singisalat krõbekartulitega- koosneb siis singist,porrust,tomatist,salatilehest ning see serv...
3- käiguline õhtusöök I käik Singisalat krõbekartulitega Sink, porru, tomat, salatilehed, serveeritakse koos krõbekartuliga Mineraal vesi II käik Lõheroos toorjuustuga Lõhefilee, toorjuust, lillkapsakuskus Kuiv valge vein III käik Tiramisu Biskiviitküsised, kange kohv, mandliliköör, toorjuust, vahukoor, muna, tuhkusukur, vanillsuhkur
KARTULIST KARTULISPIRAALIDEK S PÕLLUL Külvatakse kartul Mugulad hakkavad idanema kui temperatuur ületab 7°-8°C Väetatakse Rohitakse põldu et ei kasvaks umbrohtu Kartul hakkab kasvama Kartul saab valmis Kartul korjatakse ära TÖÖTLEMINE Pestakse Toimetatakse valmistajatele Tehakse spiraalimasina abil spiraalseks Kastetakse keevasse õlisse Maitsestatakse Antakse kliendile
Protsesside kordamine Üldosa 1. Mis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Perioodiline protsess toimub tsüklitena ja viiakse teatud aja möödudes lõpule, siis see kordub uuesti, aeganõudvam. Pidev protsess toimub kogu aeg ning ei lõppe ära, sest materjali tuleb koguaeg juurde jne, need on tootlikud ja kiired. 2. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid /massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, vähemalt 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1 oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid – jõud: rõhkude vahe; kaastegurid: mõõtmed/voolu ristlõike pind (mida suuremad mõõtmed, seda kiirem), temp (mida kõrgem, seda kiiremad protsessid), viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem), vedelik ja selle omadused/olek; o...
HARAKA LASTEAED MEIE LASTE LEMMIKRETSEPTID 2010 ANDERI JA ARONI LEMMIKSALAT Meie pere tervislik toit, mis ka lastele maitseb, on salat. Koosis: hiinakapsas, tomat, värske kurk, mais. Natukene oliiviõli ja maitse järgi viie pipra segu. Kõik läbi segada ja ongi valmis. ELIISE KANAFILEE - ODRARISOTO Kanafilee - odrarisoto, mis on mugandustega A. Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ...
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................................2 1.TOIDUJÄÄTMED............................................................................................................................................................3 2.TOIDUJÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE................................................................................................................4 3.TOIDUKAO TEKKIMISE PÕHJUSED...........................................................................................................................5 4.TOIDUJÄÄTMETE KÄITLEMINE........................................................................................
Eksamijuhendi lisa nr 4 Triin Määrits TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjone kokku 0 Retsepti kaal Valmistamise kaal jrk.nr Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto 1 0.000 0.000 0.000 0.000 2 0.000 0.000 0.000 0.000 3 0.000 0.000 0.000 0.000 4 0.000 0.000 0.000 0.000 5 0.000 0.000 0.000 0.000 6 0.000 0.000 0.000 0.000 7 0.000 0.000 0.000 0.000 8 0.000 0.000 0.000 0.000 9 0.000 0.000 0.000 0.000 10 ...
Kasutatud allikad https://www.taskutark.ee/m/valgud-3/ https://et.wikipedia.org/wiki/Toitained https://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/toitained.html http://vegan.ee/soomine-elustiil/toitumisinfo/olulisemad-toitained/ http://8371149.la02.neti.ee/kool/vanker/eritoitumine/toitained.html http://vegan.ee/soomine-elustiil/toitumisinfo/olulisemad-toitained/valgud/ https://et.wikipedia.org/wiki/Valgud http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/pohitoitained/valgud
JUUSTUD Edvin Sild K-16B September 2017 JUUST ... on valgu ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse-, pühvli-, või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise või saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juuste liigitatakse niiskusesisalduse järgi. Kõva juustu niiskusesisaldus on kuni 30% ning pehmel ja toorjuustus on kuni 80% Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil. Seda juustu ei laagerdata , vaid ainult nõrutatakse. Toorjuust sisaldab 80% vett ning enamasti väherasvane ( 0,1-13 %). Ta on pehme kreemjas või sõmera struktuuriga ja enamasti mahe maitsega, Toorjuustu kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Mascarpone Quark Venitatud juust Juustumassi leotatakse , sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsini. See annab juustule kergelt ku...
SOJA Soja kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus – seda esialgu peamiselt ainult Hiinas, kust pärineb ka sojaoa metsik eellane. 15. sajandiks oli sojauba levinud ka mujale Aasiasse ning alles 18. sajandil hakati seda kasutama Euroopa ning Ameerika aladel. Tänapäeval leidub poeletil kõiksugu erinevaid soja-tooteid – alustades sojapiimaga ning lõpetades sojast valmistatud vegan vorstidega. Kuna veganlus viimastel aastatel moodi on läinud, tarbivad inimesed kõiki neid tooteid suure vaimustusega, arvates et nad teevad sellega maailmale ja endale head – peaks ju ometigi taimekasvatus olema vähem saastav, kui loomakasvatus. Siiski on sojakasvatusel aga palju tõsiseid keskkonnamõjusid, millest paljud isegi teadlikud pole. Soja populaarsuse tõusu tõttu on tekkinud ka kõrgenenud vajadus tootmise järgi. See tähendab aga seda, et põldude rajamise eesmärgil langetatakse kole...
: Veganlus, kas ekstreemsus või tervislik dieet? Tervise maailmas on üha enam kasvav tervisetrend, mida nimetatakse veganluseks. Avatakse aina uusi söögikohti ja nõudlus on näiliselt suur. Teadlased, arstid ja keemikud vaidlevad siiani, kas ja kuidas selline elustiil meile mõjub ja millised võivad olla tagajärjed. Olgu siis need head või halvad. Veganlus ehk veganism ehk täistaimetoitlus on eluviis, mille järgija välistab täielikult loomsete toiduainete tarbimise. Veganluse järgijat nimetatakse veganiks. Laiemalt võivad veganluse taga olla eetilised, usulised või filosoofilised arusaamad ning majanduslikust toimetulekust, keskkonna säästmise soovist, hetkemoest või tervislikkusest lähtuvad kaalutlused. Mitmedki nimetatud aspektidest, näiteks taimetoidu kasu täiskasvanute tervisele, on põhjendatud ka meedikute silmis. Seda eriti he...
Fazeri piimasokolaad tervete pähklitega Moonika Tamm. LG17 Toode Tootja: Fazer (logo erinevates värvides) Brändi nimi: Karl Fazer Tootenimi: Fazeri piimasokolaad tervete metsapähklitega Paberist ümbrise esipool logod firma ja brändi tootenimi 3 keeles (rootsi, inglise, soome) tootmismaa inglise keeles ilustreeriv pilt Paberist pakendi tagapool koostisained toiteväärtus tootja informatsioon tooraine kvaliteet/turvalisus - forbettercocoa.com parim enne ja valmistamiskuupäev toote mass - 200g triipkood firmalogo kauba markeeringud Koostisosad piim suhkur kakaovõi metsapähklid kakaomass emulgaator sool lõhna- ja maitseaine Kauba markeeringud 4 markeeringut 2 näitavad, et pakendid on taaskasutatavad vastab nõuetele euraasia turul - EAC Ümbris võib toiduga kokku puutuda
Hommikusöögid (25% päevasest kaloraažist) Grammid Kogus Kell 09.00 1.variant Kodujuustutortilla Kodujuust 4%/ või kanafilee 50 2 spl kuhjaga Hapukoor, 20% 15 1 spl Kurk söö palju tahad Pähklid (metsapähklid/mandlid/kreeka pähklid) 16 8 tk Tomat söö palju tahad Täisteratortilla 52 2tk 2.variant Omlett puuviljaga Seemneleib 70 2 viilu Kanamuna 80 2 muna Pirn või õun 75 1 väiksem Värske salat söö palju tahad 3.variant Kaerahelbepuder singilei...
Rahvusköögid- Maroko KRISTJAN ORG KK14 Maroko Loode- Aafrikas asuv riik. Väga pika ajalooga. 20. sajandil Euroopa riikide poolt koloniseeritud. Toidukultuur seeläbi mõjutatud mitmete erinevate rahvuste poolt. Maroko köök Segu lambakasvatajatest berberitest, moslemitest, Andaluusiast seilanud eurooplaste, Sudaanist pärist mustade orjade ning prantslaste söögitavadest. Köögikultuur sai aluse suuremates linnades olnud kungilikest köökidest. Kasutatakse palju vürtse. Kliima lubab kasvatada erinevaid puuvilju ning osasid vürtse. Vürtsid Vürtside valik väga lai, kuna Maroko on üks vürtside eksporditeedest. Saffranit, münti, oliive, sidruneid ja apelsine kasvatatakse koha peal. Tüüpiline eine Ollakse harjunud mitmekäiguliste söömaaegadega. Tüüpiline lõuna algab külmade ja kuumade salatatitega Järgneb tagine (savinõus tehtud hautis) Igale einele süüakse kõrvale leiba. Süüakse kana-, lamba-, veiseliha. Usklikel kaalutlustel välditakse sea...
MAHU MÕÕDUD RIIK KLAAS SUPILUSIKAS DESSERTLUSIKAS TEELUSIKAS KANADA 250ML 15ML 10ML 5ML USA 240ML 15ML 10ML 5ML AUSTRAALIA 250ML 20ML 10ML 5ML SUURBRITANNIA 250ML 15ML 10ML 5ML EESTI 200ML 15ML 10ML 5ML 1DL = 100ML = 0.1LIITRIT KUI MÕÕTEKLAASI EI OLE, SAAB DETSILIITREID ARVESTADA KA NIIVIISI: · KLAASIGA : TAVALINE TEEKLAAS ON 2 DL , SEEGA 1DL = ½ KLAASI , 0.5DL = ¼ KLAASI JA 2 DL = 1 KLAAS · SUPILUSIKAGA : 1 SUPILUSIKATÄIS ON 15ML , SEEGA 3.5 SL (KUHJAGA ) VÕI 4 SL (TRIIKIS) ON UMBES-TÄPSELT 0.5DL JA 7SL = 1DL · TEELUSIKAGA : 1 TEELUSIKATÄIS ON 5ML , SEEGA 10TL (TRIIKIS ) = 0.5DL JA 20TL = 1DL NB! KUI INGLISE KEELSES RETSEPTIS KASUTATAKSE MÕÕTÜHIKUT PINT, SIIS PIDAGE MEELES , ET USA S = 4.7DL ( EHK 5...
DIEEDID Mis on dieet? Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisrežiim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine. Milleks on vaja dieedi? On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist,näiteks: -rasvtõbi -buliimia -anoreksia -suhkurtõbi -varikoos -erinevad südamehaigused Atkinsi dieet Selle dieedi töötas välja kardioloog Ameerikast Robert Atkins 1972. aastal. See dieet on üks kuulsamaid maailmas. Selle dieedi ajal sööb inimene toitu, milles on võimalikult vähe süsivesikuid, sest väidetavalt tekitavad need kergesti ülekaalu ja südamehaigusi. Menüüst langevad välja süsivesikuterikkad toiduained, nagu makaronid, riis, leib ja rikkalikult suhkrut sisaldavad maiustused. P...
KOOLI NIMETUS ERIALA Rühmatähis Eesnimi Perekonnanimi Toidulisandid uurimustöö Juhendaja: Linn 2100© Sisukord Table of Contents Toidulisand................................................................................................................................... 3 Tingimused................................................................................................................................... 3 Toidulisandi koostis .....................................................................................................................4 Toidulisandi märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded.........................................6 Millised tooted võivad kuuluda ravimite alla?............................................................................. 7 Kas teises Euroopa Liidu liikmesriigis toidulisandina turul olev toode võib olla Eestis ravim?. 7 Millisei...
Toidupüramiid Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (1...
In vitro tuleviku liha Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Ennustatakse, et 2050-ndaks aastaks tõuseb maailma rahvaarv 9,2 miljardini. Liha söömine võib aga selle ajani kahekordistuda. Praegu hõlmab loomade kasvatamine umbes 30% kogu jäävabast maast ja see annab kuni 18% kogu globaalse soojenemise effektist. Selleks, et ka 2050-ndal aastal oleks meil midagi süüa, on vaja suuri muutusi. Loomade kasvatamise põhipõhjus on toota inimestele valku ja energiat. Keskmine proteiini tarbimine on 75,3 g inimese kohta päevas millest 24,3 on loomne proteiin. Bioloogiliselt ei ole vajalik teha taimne valk loomseks enne inimese tarbimist, kuna kõik vajalikud aminohapped võivad inimesed saada kätte otse taimedest, kombineerides erinevate teraviljade, ubade ja idudega. Selleks, et toota valku ja liha vähemate vahenditega, on välja töötatud kultuurliha ehk in vitro liha kasvatamine. See on liha, mda kasvatakse laboris. ...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK I KURSUS Anabel Annama TOITUMINE MENÜÜ ANALÜÜS 2014 Juhendaja: Katrin Jurs Ühe päeva menüü HOMMIKUSÖÖK 09.30 Krõbinad jogurtiga Tee mega Banaan LÕUNASÖÖK 12.00 Friikartulid grillvorstiga,leib Vesi 250 ml Limonaad 250ml VAHEPALA 13.30 M&M kommid Vesi 100ml 18.00 Jalutuskäik väljas värskes õhus 1h Vesi ÕHTUSÖÖK 19.30 Vesi Toorsalat, keedukartul, kanasnitsel,leib Vesi 20.00 Näksimine- Kurk, porgand,viinamarjad Vesi TOIDUPÜRAMIID ANALÜÜS Ma arvan, et minu toitumine on üsna mitmekesine, söön mõõdukalt ja peaaegu kõike. Võiks rohkem süüa liha,kala. Arvan, et võiksin vähem süüa rämpstoitu ja rohkem puu-ja juurvilju. Arvan,et liigun piisavalt aga alati võiks rohkem. Kindlasti peaksin vältima rohkem soolaseid toite, st kasutama vähem soola toitudes jne.
Maailma Toiduprogramm (World Food Program) Mis on Maailma Toiduprogramm? · See on ÜRO toiduabiharu · Maailma suurim humanitaar organisatsioon · MTP pakub toiduabi keskmiselt 90 miljonile inimestele aastas · MTP asutati 1961. aastal · Veebileht www.wfp.org MTP sümbol MTP eesmärk · Nälja ja alatoitumise kaotamine ning toiduabi vajaduse vähendamine MTP strateegiad põhinevad sellest, et toiduabi... · Päästab põgenike · Parandab kriisisituatsioonis inimeste toitumist · Edendab vaeste inimeste ja kogukondade iseseisvat toimutulekut Kasutatud materialid · www.wtp.org · https://www.google.com/search?q=world+fo od+program&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei= TH-LUojVNsGL4ATZz4GICA&sqi=2&ved=0CAcQ_A UoAQ&biw=1366&bih=623#facrc=_&imgdii=_&i mgrc=ZKpD1zMs45r2yM%3A%3B3lWZdehijRAjUM 3Bhttp%253A%252F%252Fwww.ghanacurrentjob s.com%252Fwp-content%252Fuploads%252F201 2%252F05%252Fwfp-world-food-program-job- vacancy.jpg%...
GRILL JA BARBECUE "Toit elaval tulel" Raamatu autorid: Silja ja Arvi Pitelkov. Täna jutt läheb ühest väga huvitavast ja kasulikust raamatust nimega ,,Grill ja Barbecue". Mina olen Alexey Vikhlyaev ja ma tutvustan Teid autorite eluga ja muidugi raamatu maitsva sisuga. Kellele ei meeldiks värskes õhus küpsetatud toit. Maitsvat kõhutäidet saab valmistada lõkkel, grillil või barbcue-ahjus ja seda kõike aasta ringi. Selle raamatu autorid katsetasid ja tõdesid, et väga hästi saab õues küpsetada nii kevadel, suvel, sügisel kui ka kõige karmimal talveilmal. Tähtis on vaid tahtmine ja hea seltskond, muu tuleb juba iseenesest! Vaatame mida räägivad autorid oma raamatust ja elust ise: ,,Ükskõik kus tee ka ei viibiks sõpradega piknikul, perega aias või loodusmatkal elaval tulel söögi valmistamine ja nautimine on unustamatu kogemus. Ja seejuures pole suvi selleks sugugi ainus sobiv aastaaeg. Meie koostasime oma...
TÄISPIIMATOOTED JA DESSERDID Täispiimatooted: JOOGIPIIM Definitioon: Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Rasvasisalduse põhjal liigitakse joogipiim rasvata joogipiimaks (rasvasisaldus mitte üle 0,5%), väherasvaseks piimaks (rasvasisaldus mitte alla 1,5% ja mitte üle 1,8%) ja täispiimaks (rasvasisaldus mitte alla 3,5%).Joogipiim on standardiseeritud, homogeniseeritud, pastöriseeritud piimatoode. Eestis on kõige enam levinud 2,5% rasvasisaldusega joogipiim. Pastöriseeritud piim on valge, piimale omase nõrgalt magusa maitsega ning ilma kõrvalmaitse ja -lõhnata. Joogipiimana saab turustada tooteid, mille tooraineks on lehmapiim. Joogipiim on mõeldud tarbijale tarnimiseks ilma edasise töötlemiseta. Joogipiimana turustatavat piima on lubatu...
India köök Diana Matejuk Üldiselt Kulinaarsed traditsioonid on erinevad maa eri regioonides Põhjas on kliima mõõdukas, seal on laialt levinud toidud lambalihast Lõunas süüakse ka kitseliha ja kana Idas, Bengali lahe äärsetel aladel kasutatakse toiduks nii jõe- kui ka merekalu Läänekaldal, Guddjaras eelistatakse juurvilja ja taimetoitu · Indias elab palju rahvaid · Suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused · Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega · Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki · India on haruldaste aedviljade maa: ananassid, kookospähklid, datlid, mangod, baklazaanid · Siit pärit on ka karri Karri · Karri on üks tuntumaid vürtsisegusid · Koosneb peamiselt kollajuure risoomist ehk kurkumist, koriandri ja mustköömne seemneist ning vürtspiprast, millele on lisatud muid vürtse Eripärad · Süüakse kätega · Pärast sööki pestaks...
Toit Toit peab olema täisväärtuslik ja sisaldama kõiki organismile vajalikke aineid, siis toimub normaalselt ka ainevahetus ja suudame toiduga saadud energia otstarbekalt ära kulutada. Valgud on atleetvõimlejale eriti tähtis toitaine. Seedimisel lagunevad nad aminohapeteks ja organism kasutab neid kasvu-ja ehitusainetena. Atleetvõimleja, kes soovib kasvatada lihaseid, peaks sööma väga mitmekesist valgurikast toitu.Päevane soovitatav valgukogus on2-2.5 g 1kg kehakaalu kohta, kusjuures sööma peaks korraga 30-40 g. Nt 75kg mees peaks päevas sööma 150-180g valku. Jagades selle koguse 30-40 grammisteks porsjoniteks selgub, et päevas tuleb vähemalt 5 söögikorda.Organism ei saa aminohappeid varuks säilitada. Pikemaajaline ühe või teise aminohappe puudumine võib võhjustada toitumise puudulikkust, hoolimata teiste aminohapete küllastusest.Seepärast on kõige otsarbekam segatoit. Teraviljatoitu sööme piima ja piimasaaduste, liha ja kalaga.Kaun...
MAGUSTUSAINED MESI JA SUHKRUASENDAJAD KO14-KE KRISTINA LUNEV MESI Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetu ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Mesi on bioloogiliselt aktiivne toiduaine, mida mesilased valmistavad õitelt korjatud nektarist või taimeosadelt kogutud eritistest. MEE LIIGID PÄRITOLU JÄRGI: ÕIEMESI - taimede nektarist saadud mesi; LEHEMESI - mesi, mis on saadud peamiselt elusate taimeosade eritistest toituvate putukate (Hemiptera) või elusate taimeosade eritistest; MEE LIIGID (2) TOOTMISVIISI JÄRGI: KÄRJEMESI KÄRJETÜKKIDEGA MESI NÕRGUNUD MESI VURRIMESI PRESSITUD MESI FILTREERITUD MESI MEE KOOSTIS Mesi koosneb põhiliselt erinevatest suhkrutest, peamiselt fruktoosist ja glükoosist ning samuti teistest ainetest nagu orgaanilised happed, ensüümid ja...
1. Täitke tabel Munaroog Toorained Töövahendi Valmistamise Serveerimine ja d tehnoloogia lisandid Pošeeritud Muna, Pott, kulp, Valmistamiseks Kooreta muna äädikas, tass, keedetud kasutatakse värskeid vahukulp mune külmasid mune, vesi kasutatakse soojade kuumutatakse võileibade keemiseni ja sellele katteks, lisatakse äädikas, 1 l serveeritakse ...
Itaalia köök Itaallased jumaldavad head toitu ning veedavad söögilaua taga üsna märkimisväärse osa oma elust. Juba pealelõunal hakatakse töökohas rääkima sellest, kuhu õhtul sööma minnakse ja millist rooga tellitakse. Kuigi päeva keskel, poole ühe ja poole kolme vahel süüakse ka lõunat, pole see kunagi nii rikkalik ja uhke kui hilisõhtune söögiaeg. Kogu õhtune elu pärast tööd seostubki peamiselt söögiga, muu näib olevat teisejärguline või siis ühildatakse seegi söögiga. Suur osa Itaalia toidust pärineb contadino’st ehk talupojakultuurist. Seda iseloomustavad värsked toiduained ja lihtsad valmistamistehnikad. Liha, kala ja juurviljad maitsestatakse ürtide ja oliivõliga ning tihti grillitakse või küpsetatakse. Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, ...
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma ...
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL toitlustusettevõtte supi ja prae kohta Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Võrdludlustabel lk 5 Oma arvamus lk 5,6 Austrian Airlines menüü eripakkumise tabel lk 7 Allikad 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS tsöliaakiast Laktoositalumatus Veganism Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis haigus, mille vallandavad päriliku ...
Minu Toiduained Köögiviljad: Progand,Tärkliselised Kaunviljad Lihad: Linnulihad, Munad, Sealiha, Kala, Peekon Ilma suhkruta Naturaalsed juustud, Sinihallistus juust, Cheddar, Asiago juust Kodustehtud jogurt (süüa 24 tunni jooksul peale valmistamist) Puuviljad Õunad,Banaanid,Ananassid, Aprikoos, Avokaado,Viinamarjad, Kiivi, Ploomid Mahlad (värsked) Ilma suhkrute ja lisanditeta Pähklid,Kreeka põhklid, maapähkleid koorega, Mandlid Õlid: Oliiviõli, kookoseõli, Maisiõli, Avokaadoõli Kerge tee ja kohv Maitsestamata zelatiin Sinep ja äädikas Sahariin Kõrvits Mandlivõi Pähklivõi Ilma suhkruta mandlipiim Mandliõli Küpsetus Sooda Basiilik, Loorberi leht Peet Kõik Marjad Mustad oad Brick cheese Brokkoli Brüsseli kapsas VÕI Kapsas Ära söö kui on kõht lahti või gaasid Konservitud Kalad Lillkapsas Seller Kastanid Petersell Kaneel Soodavesi Kookos, Kookosepiim Suvikõrvits Jõhvikamahl Kurk Rosinad Baklazaan Konservitud puuv...
Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 ...
VANA- VIGALA TEHNIKA- JA TEENINDUSKOOL Angela Vodolastzenko Lõputöö Kahe käiguline pidulik lõuna aruanne Vana- Vigala 2011 1 SISUKORD 1. MENÜÜ.................................................................................................3 2. MENÜÜ PÕHJENDUS..........................................................................4 3. Kirjastiil Times New Roman......................................................5 4. Pealkirjad joonda vasakule küljele...............................................6 5. Pealkirjad nummerdada (v.a Sisukord)..........................................7 6. Pea meeles, et iga peatükk algab uuelt lehelt (k.a menüü põhjendus).......8 2 1. MENÜÜ ...
Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Guljass sealihast tilli kartulitega ja porgandi salatiga portsjoni kaal 130/500/30 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 25 abasealiha tükk kg 0,113 0,085 0,227 0,170 16 Koorega sibul kg 0,021 0,018 0,043 0,036 Toiduõli l 0,005 0,005 0,010 0,010 Nisujahu kg 0,006 0,006 0,012 0,012 Tomatipasta ...
TERAVILJATOOTED JA TERVIS Tene Must MT13-PE Teravili · Toiteväärtus · süsivesikuid 6080%, peamiselt tärklist · taimseid valke 815% · tervisliku keemilise koostisega rasva 17% · rikkalikult kaitsvaid toitaineid: Bvitamiini, mineraalaineid (rauda, tsinki, seleeni, mangaani, magneesiumi) · sisaldavad rohkesti kiudaineid · päevasest energiavajadusest tuleks katta üks kolmandik teraviljatoodetega Teravili · Teraviljad peaksid olema esindatud igapäevases söögisedelis, nimelt tervisliku toitumise korral peaks inimene saama teraviljadest ligi 15% päevasest toidukogusest, ning katma sellega umbes kolmandiku vajalikust toiduenergiast · Kõige tervislikum on süüa teraviljatoite hommikuti · Teraviljad on meie toidulaua olulisteks kiudainete, valgu, vitamiinide ja mineraalainete allikateks Teravili · Suur hulk vitamiine ja mineraalaineid on kogunenud teravi...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Toilustusteenindus TT12 Monika Viidemann Fursettlaua plaanimine Juhendaja:Kersti Õim Tallinn 2013 Haapsalu Kutsehariduskesus Monika Viidemann Toitlustusteenindus TT12 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 1. Menüü ............................................................................................................................... 4 2. Ruumi ettevalmistuseks ....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
