100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
68 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asdfghja
Õppematerjali autor
Toiduhügieen on enam kui lihtsalt puhtus; see hõlmab kõiki töövõtteid, ja sellest tingituna on toiduhügieeni eesmärkideks: 1) kaitsta toitu saastumisohu, sh kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest; 2) takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist määrani, mis võib põhjustada tarbijate haigestumise või toidu kiire riknemise; 3) hävitada toidust kõik patogeensed bakterid põhjaliku keetmise-küpsetamise või töötlemise abil. Seega on toiduhügieen toimingute kogum toidu ohutuse ja hügieeninõuete- kohasuse tagamiseks. Toiduhügieenil on järgmised ülesanded: · toidu kaitsmine mikrobioloogilise, keemilise ja füüsikalise saastumise eest; · mikroobide paljunemise pidurdamine, vältimaks tarbijate tervisehäireid ja too- dete enneaegset riknemist; · toidupatogeenide ja termolabiilsete (temperatuuritundlike) toksiinide hävita- mine töötlemisel; · tarbijale ohutu toidu tagamine toiduhügieeni reeglite järgimisega.
Eestis ei tohiks joodi saamisega probleeme olla, sest seda sisaldab nii meie joogivesi kui ka keedusool, mida tarbime kahjuks liiga palju. Parimateks joodi allikateks on merekala, mereannid, tursamaks ja jodeeritud sool. Joodi päevane soovitatav kogus on 150 µg, see kogus sisaldub näiteks: * 1 g vetikas Spirulina, * 7 g jodeeritud soolas, * 150 g tursas või suitsulõhes, * 100 g kamajahus, * 160 g juustus. Toiduohutus ja-hügieen 1. Mis on toiduhügieen? a. Ruumide ja seadmete hooldus ning korrashoid b. Isikliku hügieeni reeglitest kinnipidamine c. Toidu steriliseerimine mikroorganismide hävitamiseks d. Kõik eelpooltoodud 2. Mis on toiduseaduse eesmärk? a. Tagada toidukäitlejatele pidev kasum b. Tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine Eesti Vabariigis c. Tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit 3
Eestis ei tohiks joodi saamisega probleeme olla, sest seda sisaldab nii meie joogivesi kui ka keedusool, mida tarbime kahjuks liiga palju. Parimateks joodi allikateks on merekala, mereannid, tursamaks ja jodeeritud sool. Joodi päevane soovitatav kogus on 150 µg, see kogus sisaldub näiteks: * 1 g vetikas Spirulina, * 7 g jodeeritud soolas, * 150 g tursas või suitsulõhes, * 100 g kamajahus, * 160 g juustus. Toiduohutus ja-hügieen: 1. Mis on toiduhügieen? a. Ruumide ja seadmete hooldus ning korrashoid b. Isikliku hügieeni reeglitest kinnipidamine c. Toidu steriliseerimine mikroorganismide hävitamiseks d. Kõik eelpooltoodud 2. Mis on toiduseaduse eesmärk? a. Tagada toidukäitlejatele pidev kasum b. Tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine Eesti Vabariigis c. Tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit 3. Kes on riskirühmad toidust tingitud haigestumistele? a
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Referaat Toitainete tähtsus lapse arengus Koostas: Grupp: Juhendaja: Tartu 2009 1 SISUKORD 1.Toitained...................................................................................................................................4 1.1.Valgud ...................................................................................................................................4 1.2.Süsivesikud ...........................................................................................................................5 1.3.Toidurasvad........................................................................................................................... 6 1.4.Vesi...........
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane energiavajadus
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemi
VIII AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest (valkudest, lipiididest ja süsivesikutest) energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine – ja energiavahetusel 2 suuremat funktsiooni: ENERGEETILINE JA PLASTILINE E EHITUSLIK FUNKTSIOON. Energiat saadakse suuremalt jaolt glükoosi oksüdatsioonil (see võib olla aeroobne(19 x efektiivsem) ja anaeroobne). Tavaliselt energia saamine toimub organismis aeroobsel teel, ainult väga intensiivse töö korral võib see toimuda anaeroobsetes tingimustes (sprint, trepist üles minek ja toimub lühikest aega). Peale glükoos saab energiat ka teistest toitainetest, ainult et enamus juhtudel muudetakse need toitained glükoosiks. See toimub glükoneogeneesi teel s.o glükoosi saamine aminohapetest (vt. ülevalt). Energiat saab ka rasvhapetest, see on aga aeglasem. Ras
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid