Toiduahelad (1)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Organism ja elupaik

30) Kuidas avaldub konkurents eri liikide vahel? (näiteid) Võitlus elupaiga, elutingimuste üle( rebane, mäger) 31) Kas ka inimeste vahel esineb konkurentsi? Kui esineb, siis selgita, milles see väljendub Esineb küll, kes saab töökoht endale, kes saab suurem palk ja nii edasi, spordivõistlus jne. 32) Milline organism on alati toiduahela esimeseks lüliks? Taimed, vetikad, algloomad, kuna nad tekkisid mulla toitainete, vee ning õhust süsihappegaasiga 33) Mida toiduahel näitab? Näitab üksteisest toituvate organismide rida 34) Mille alusel jaotatakse tarbijad astmetesse? Selle järgi kes sööb millist looma 35) Kes asuvad tarbijate algus-, kes lõppastmel? 36) Mille poolest erineb kiskahelast nugiahel? Kiskahel on kui järgmine lüli sööb eelmine ära kuid Nugiahel on kui järgmine lüli parisiteerib eelmist 37) Mille poolest erineb kiskahelast laguahel?

Bioloogia

2

doc

Toiduahel

Nimi: Ragne Lubjak_____________________Kool: Käina Gümnaasium______Klass: 8b ______ Toiduahel ja toiduvõrgustik Sissejuhatus Tänases tunnis uurid organismidevahelisi seoseid toiduahelates ja toiduvõrgustikes. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend ­ need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli

Bioloogia

3

doc

Ökoloogia

Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised ting.-Keskkonna

Keskkond

4

doc

Toiduahel ja Toiduvõrgustik

Nimi: Raido Meidla Kool: Kääpa Põhikool Klass: 9.klass Toiduahel ja toiduvõrgustik Sissejuhatus Tänases tunnis uurid organismidevahelisi seoseid toiduahelates ja toiduvõrgustikes. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel  Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli

Bioloogia

16

ppt

Siirdesoo

Siirdesoo Sisukord · Lühiiseloomustus · Abiootilised tegurid · Kohastumused · Laia ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Toiduvõrgustik · Toiduahel · Näited biootilistest teguritest · Toiduahela astmed · Ökoloogiline püramiid · Populatsiooni näide · Inimmõju · Kasutatud allikad Lühiiseloomustus · Tegemist on makroökosüsteemiga. · Võrreldes teiste ökosüsteemidega on siirdesoo kõige liigivaesem. · Rabadest ja soodest kõige liigirikkam. · Dominantliikideks on mänd, sookail, jõhvikas, ämblik. Pilt 1: jõhvikas Pilt 2: sookail Abiootilised tegurid · tuul · valgus · temperatuur

Kategoriseerimata

2

odt

Bioloogia kordamisküsimused.

Ökotoobiks on vesikeskkond; Mets ­ biotsönoosiks on loomad, linnud ja taimed. Ökotoobiks on muldkeskkond ja õhkkeskkond; Raba ­ biotsönoosiks on putukad, taimed, loomad, linnud. Ökotoobiks on õhkkeskkond, muldkeskkond ja vesikeskkond. 12.kuidas on ökosüsteem seotud elukooslusega-Elukooslus ja ökotoop moodustavad kokku ökosüsteemi. 13.millistest organismirühmadest moodustub toiduahel-Produtsentidest, konsumentidest ja destruentidest. 14.mille poolest erineb toiduahel toiduvõrgustikust-Toiduahel näitab loomade toitumissuhet, alustades tootjast ja lõpetades tippkiskjaga samas kui toiduvõrgustik näitab ühe ökosüsteemi hargnevaid ja põimuvaid toiduahelaid. 15.milles seisneb ökosüsteemis toimuv iseregulatsioon- Kui üht liiki hakkab liiga palju tekkima, kasvab ka sellest järgmise astme toituja isendite arv, kes alumise astme isendeid söövad, kuni tekib toidupuudus ja taastub algne isendite arvukus. 16

Bioloogia

10

docx

Bioloogia - Ökoloogia

 Konkurents – liigisisene või liigiväline ning otsene või kaudne  Taimetoitlus (Taim ehk tootja süüakse ära tarbija poolt)  Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma poolt, nt taimetoitlase sööb ära kiskja  Parasitism  Sümbioos  Mutualism  Kommensialism  Koevolutsioon – Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal teineteisest 3. Toiduahelad ja toiduvõrgustik  Toiduahel – Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada  Toiduvõrk – Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad Tootjad vajavad anorgaanilist ainet, millest nad sünteesivad orgaanilist ainet tänu valgusele ja veele (fotosünteesi abil, kui valgust pole, võivad mõned taimed sünteesida ainet kemosünteesi abil), mis on toiduks herbivooridele ehk esimese astme tarbijatele. Herbivooridest toituvad

Bioloogia

6

doc

Peamised ökoloogilised tegurid

1. Peamised ökoloogilised tegurid Keskkond ­ kõik, mis ümbritseb organismi (k.a. laud, toit, sõbrad) Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised ­ organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ­ ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub FS ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. 2. Loomadel on valgus vajalik

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (1)