Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Toidu- ja toitained (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Toidu- ja toitained #1 Toidu- ja toitained #2 Toidu- ja toitained #3 Toidu- ja toitained #4 Toidu- ja toitained #5 Toidu- ja toitained #6 Toidu- ja toitained #7 Toidu- ja toitained #8 Toidu- ja toitained #9 Toidu- ja toitained #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristjan Nedo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
pdf

Seedimine, imendumine ja toitained

Seedimine, imendumine ja toitained õpilase lisamaterjal Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Lisaks seedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine (maks), jääkainete eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt

Kokandus
thumbnail
4
doc

Toitained

TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise: paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma kindel ülesanne, kuid ükski neist ei saa tegutseda eraldi teistest. Tagamaks põhilisi elutähtsaid protsesse kehas, peab toit sisaldama kõiki olulisi toitaineid piisavas koguses ning tasakaalustatult. See tähendab, et toidust saadakse energiat (mida mõõdetakse kalorites) 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Valgud

Bioloogia
thumbnail
62
doc

Toiduained

Olenevalt kvaliteedist võidakse kaupu liigitada klassidesse. Standardi nõuetele mittevastav kaup on mittestandardne ehk mittekvaliteetne, nagu riknemise tunnustega, määrdunud, võõra lõhna või maitsega, muljutud, sisaldab lisaaineid, saasteaineid ja mikroobe normidega lubatust suuremal määral, töödeldud mittelubataval viisil või võltsitud. 1.3 Toiteväärtus Toidu toiteväärtus oleneb tema keemilisest koostisest. Keemilisi aineid, millest toit koosneb nimetatakse toitaineteks. Toitained on vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid jt. Vett leidub rohkem puu- ja köögiviljades (65...95%), piimas (87%), lihas (60... 70%), kalas (65...80%), vähem jahus, tangudes, makarontoodetes. Väga vähe vett sisaldavad suhkur, taimeõlid, sulatatud rasvad, tee ja keedusool ­ alla 1%. Säilitamisel võivad veerikkad toiduained vett kaotada (kuivada), veevaesed aga seda endasse imada (niiskuda). Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille

Toitumisõpetus
thumbnail
39
ppt

Makrotoitained

Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka.

Toitumisõpetus
thumbnail
42
xls

Toiduained

KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)

Kehaline kasvatus
thumbnail
32
docx

Toit ja toitumine

tervena. Töö eesmärgiks oli erinevate teaduslike tekstide, tabelite ja jooniste abil kirja panna tervisliku toitumise põhialused. Uurimistöö keskmeks sai info, mida ja millal on kõige tervislikum süüa ning milliseid toiduained tuleks tarbida rohkem või vähem. Materjal on kogutud erinevatest raamatutest ja interneti allikatest. Suurem osa tööst on koostatud refereerimise teel. 3 1. TOITAINED Toitaine on aine, mida saame keskkonnast ning mis on vajalik eluks ja kasvamiseks. Suuremalt osalt on see toit ja vesi. Kõige tuntumad toitained on vitamiinid ja mineraalid. Kuid toidus leidub ka teisi aineid, mida peetakse samuti toitaineteks. Nende hulka kuuluvad ka probiootikumid, asendamatud rasvhapped (ARH) ja fõtokemikaalid ehk taimsed kemikaalid, mis soodustavad head tervist kuid pole ilmtingimata elutähtsad. (1) 1.1. Vitamiinid

Toit ja toitumine
thumbnail
32
doc

Toitumisõpetus

usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett; 14 tonni süsivesikuid; 2,5 tonni valku; 2,5 tonni lipiide. 2. Peatükk. MÕISTEID Toiduained - taimse või loomse (mineraalse) päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained - toiduainete komponendid mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks.

Kokandus
thumbnail
19
docx

Diabeet ja toitumine

häire ja teadvuse kadu(mitteketootiline kooma) (Joassoone ja Täht 2003). Suured veresuhkru sisalduse kõikumised võivad põhjustada pikaajalises perspektiivis tõsiseid kroonilisi tüsistusi (nt nägemise halvenemine kuni pimedaksjäämiseni, veresoonkonna ja neerude kahjustused). Seega ongi oluline diabeetikutel jälgida toitumist kogu elu jooksul (Täht 2010). Diabeetiku toit ei erine tavalisest toidust. Kaloraaz ja toitained on iga päev stabiilsed ning vastavalt diabeetiku individuaalsetele vajadustele toit jagatakse 5-6 toidukorraks. Süüa tuleks iga 2,5-3 tunni tagant, mis väldib veresuhkru sisalduse suurenemist ja kõikumist suurtes piirides (Vesingi 2011). 3.1 Soovitatavad ja mittesoovitatavad toiduained Soovitatavad Toiduained, mida Toiduained, mida ei toiduained soovitatakse süüa soovitata kasutada

Sisehaigeõendus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun