Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused (9)

1.

 
Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige S= 10 mm2 ja jõud 4 625 N.
 
Student Response
Value
Correct Answer
Answer:
462,5  
70%
463
Units :
N/mm2
30.0%
N/mm2
Score :
10/10
 

2.

 
Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2
 
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
Varras ei deformeeru antud jõu korral.
0%
 
 
B.
Varras deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb.
0%
 
 
C.
Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks
100%
 
 
D.
Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse
0%
 
 
Score:
10/10
 

3.

 
Millist tugevusnäitajat kasutatakse plastsete materjalide korral tugevusarvutustes (voolavuspiiri Re ja tõmbetugevuse Rm vahe on suur)?
 
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
KV
0%
 
 
B.
Re
100%
 
 
C.
Rm
0%
 
 
D.
A
0%
 
 
Score:
10/10
 

4.

 
Milliste materjalide kõvaduse mõõtmiseks kasutatakse kõige enam Brinell'i ( otsak karastatud teraskuul) meetodit?
 
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
Grafiitmalmide kõvadus, kuna seal on struktuuriosad väga erineva kõvadusega
50%
 
 
B.
Üksikute struktuuriosade kõvaduse määramiseks
-50%
 
 
C.
Lõõmutatud terased
50%
 
 
D.
Karastatud terased
-50%
 
 
Score:
10/10
 

5.

 
Materjali plastsusnäitajateks on?
 
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
katkeahenemine Z
50%
 
 
B.
HRC
-50%
 
 
C.
katkevenivus A
50%
 
 
D.
KV
-50%
 
 
Score:
10/10
 

6.

 
Millised teimidest on staatilised katsetused?
 
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
surveteim
34%
 
 
B.
tõmbeteim
33%
 
 
C.
kõvadusteim
33%
 
 
D.
löökpaindeteim
-50%
 
 
Score:
10/10
 

7.

 
Millised on pingeühikud?
 
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
N
-25%
 
 
B.
MPa
50%
 
 
C.
J/m2 ( ruudus )
-50%
 
 
D.
N/mm2 (ruudus)
50%
 
 
Score:
10/10
 

8.

 
Tõmbeteimiga määratakse järgmised materjali plastsusnäitajad?
 
Student Response
Value
Correct Answer
Feedback
A.
katkevenivus A
50%
 
 
B.
katkeahenemine Z
50%
 
 
C.
füüsikaline voolavuspiir Re
-50%
 
 
D.
löögisitkus KU
-50%
 
 
Score:
10/10
 

9.

 
Konstruktsioonis on detail, mis töötab staatilistel tõmbekoormustel, kuid saab ka löökkoormusi. Detaili töötemperatuur on vahemikus +40...-35 kraadi. Detaili ristlõikepindala on 61 mm2 ja töökoormus on 2 214N. Vahepeal tekitab konstruktsioon detailile suurema koormuse 9 634N. Detaili materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=459 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm=958 N/mm2 ja külmhapruslävi = -66 C ning kõvadus HRC 35. Leidke suurim pinge mis tekib detailis ja andke ühikud?
 
Student Response
Value
Correct Answer
Answer:
157,93  
70%
158
Units:
N/mm2
30.0%
N/mm2
Score:
10/10
 

10.

 
Konstruktsioonis olev detail töötab staatilistel tõmbekoormustel, mille maksimum väärtus on määratud ülekoormuse vältimiseks kasutatud siduriga (75 000 N). Detaili töötemperatuur on vahemikus -55...+40 kraadi. Detaili töötava osa väikseim ristlõikepindala on 100 mm2. Detaili materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re= 600 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm= 900 N/mm2 ja külmhapruslävi Tkhl= -70 C ning kõvadus HRC 35. Teil kui inseneril tuleb anda eksperthinnang järgmisele situatsioonile. Kirjeldatud detail deformeerub plastselt ja muutub seetõttu tööks kõlbmatuks. Selgitage deformeerumise põhjus ja andke soovitus selle vältimiseks! (lühidalt 1..4 lauset).
Student Response:
not answered
 
Sample Correct Answer
Sidur rakendub 75 000 N jõu juures, mis tekitab vardas 750 N/mm2 pinge. Pinge ületab voolavuspiiri 600 N/mm2, millest alates hakkab detail plastselt deformeeruma. Deformeerumise vältimiseks saab muuta: materjali mehaanilisi omadusi (voolavusspiir suurem 750 N/mm2), suurendada detaili ristlõiget (tekkiv pinge väiksem 600 N/mm2), ülekoormussiduri maksimum jõud viia alla 60 000 N.
Score:
0/10