Slide 1
TERAVILJAPÕLD ( TAVAKASUTUS , MONOKULTUUR) EMÜ 2011 Slide 2
Taimed
Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein
Kaer Põldohakas
Rukis Põldsinep
Tritikale Roomav madar Slide 3
Loomad Linnud
Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja
Põldhiir Nurmkana
Metskits Põldlõoke
Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5
Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid
Viljakukk Seened
Lehetäi Bakterid
Lepatriinu
Jooksiklane Slide 6 Slide 7
Sobivad mullad
Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kuivemad mullad
Talinisu eelistab raskemaid muldi
Mulla pH: Rukis 5,0...6,5
Nisu 6,0...7,5
Oder 6,8...7,5
Kaer 5,0...6,0 Slide 8
Muud tingimused
Üleminekuline parasvöötme kliima Veereziim : parasniisked, ajutiselt liigniisked ja liigniisked mullad Toimub orgaanilise aine ja
toitainetevaru vähenemine mullas Ebaühtlane mullasoolsus Slide 9
Koosluse püsima jäämiseks peaks...
...säilima mullastiku tingimused ...jääma tegutsema inimfaktor ...kliima jääma samaks ...kasvatama samu taimi Slide 10
Kui tingimused muutuvad:
Muld Taimed ei kasva enam, muutub mullaelustik ja kooslus Inimfaktor Kahjurid ja umbrohud hakkavad vohama, mullastik muutub Kliima Taimedele ja loomadele pole sobivaid tingimusi Taim teised taimed ei sobi sellele kooslusele ja tekib uus kooslus Slide 11 Slide 12
Tänan tähelepanu eest! Lisainfo
Kultuurkooslused
Suvinisu ja talinisu; suvioder ja talioder
Mullaorganismid muudavad orgaanilised jäänused huumuseks, tagades põllumulla viljakuse Suurem osa imepisikesed Vihmaussid kiirendavad huumuse teket- söövad taimejäänuseid Teevad käike, kobestavad mulda ja parandavad mulla veega ja hapnikuga Ripslased Kõrsumisest kuni terade moodustumiseni Maakirp tõusmete faasis Viljakukk - Viljakukkede noormardikad väljuvad kevadel mullast ja söövad teraviljaorasel Lehetäi Suure asustuse korral võrsumisest terade moodustamiseni Kergema lõimisega mullad on reeglina kõikidele kultuuridele vähemviljakad. Talinisu lepib kõige paremini raskete liivsavi - ja savimuldadega. Suvinisu ja odra nõuded mulla lõimise suhtes on lähedased. Kaera nõuded on lähedased rukki omadele. Enamik eelistab nõrgalt happelisi või neutraalseid muldi Parasvööde: aasta keskmine temperatuur +5 °C; sademete hulk ületab aurumise . Aastas sajab keskmiselt 550800 mm Toitained vähenevad monokultuuri tõttu Ebaühtlane soolsus tuleb mineraalväetiste andmisest ja nende erinevatest lahustumisprotsessidest Inimene ei väeta, ei hari ega kaitse põldu Taim nt kasvatame teist taime, siis muutuvad putukad, linnud jne Teravilja kasutus monokultuurina ei ole otstarbekas, kuid seda esineb tootmises Kaitse alla võtmist ei vaja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
112 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
velis
Õppematerjali autor
Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised taimed tekib uus kooslus
TERAVILI MONOKULTUURIN A TAVAVILJELUSES EMÜ 2014 VIKTORII N Teraviljad on väärtuslikud toiduained, sest need on: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD B) SÕKALDE RIKKAD C) MÜSLI RIKKAD ÕIGE VASTUS: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD VIKTORII N Monokultuur on: A) MONOTEATRI ETENDUSTE KAVA B) ÜHE KINDLA REGIOONI KULTUURITAVADE JÄRGIMINE C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada: A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, haudumise, vettimise j
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
näiteks on nende endi laguproduktid mürgised. Probleemi tuleb kõrvaldada sellega, et kasutada viljavaheldust ja intensiivsemat harimist Mida kõrgem on mullaviljakus, seda väiksemat tagasilööki saagis põhjustavad vead viljavaheldusnõuetest kinnipidamisel. Kõrge mullaviljakus ja oskuslik väetiste kasutamine ei kaota eelvilja mõju järgnevale kultuurilr, vaid ainult vähendab. Näiteks põldhein tagab külvikorra kõrgema saagitaseme. Monokultuur Konkreetse kultuuri monokultuur, kus toimub sama kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul, väljal. 1. Oder 2. Oder 3. Oder 4. Oder 5. Oder kui on tegemist sellise põllupidamisega (individuaalkartulikasvatus, väikeaiapidajad), siis Bioloogiliselt lähedaste kultuuride pikema perioodiline viljelemine antud kasvukohas 1. Talirukis 2. Oder 3. Kaer 4. Oder 5. Talirukis 6. Oder bioloogiliselt lähedaste kultuuride pikem perioodilline viljelemine antud kasvukohas
29. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 30. Mullaväsimuse peamised põhjused Üldine vaesumine toite- ja mikroelementidest Füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine Ohtlike umbrohtude paljunemine Mürgiste ainete eritumine juurtest ja nende kuhjumine mullas 31. Monokultuur, viljavaheldus Monokultuur- kasvatame sama kultuuri pidevalt samal põllul nt. 5 a otra. Probleemid: resistentsus, umbrohud, taimehaigused, erosioon, mulla vaesumine. Viljavaheldus- kultuuride ajaline järjestus. Vanasti oli juhuslik, et subjektiivsed faktorid määrasid ära kultuuride järjestuse, aga tänapäeval agrobioloogiliselt põhjendatud, so kultuuride bioloogiliste iseärasustest tulenevate nõudlustest kktingimuste suhtes.
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks nimetatakse maakoore pind
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid