Temperament ja iseloom (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Temperamenditüübid - lühikonspekt

andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega

Ülevaade psühholoogiast

3

docx

Mis on temperament?

Mis on temperament? Temperament on isiksuse omadus. Temperament jaguneb: sangviiniks, flegmaatiks, melanhooliks ja koleeriks. Temperament on küllalt aktuaalne teema, et seda puudutada, sest see on üks enam levinud isiksuse omadus. Temperament avaldub inimese igapäeva käitumises, kõnes, näoilmes ja liigutustes. Seega on seda lihtsam uurida, kui mõnda muud isiksuse omadust. Aga mis on siis ikkagi temperament? Kuidas eristatakse erinevaid temperamenditüüpe? Järgenv töö jaguneb kaheks osaks, esimeses üritan selgusele jõuda, mis siis ikkagi on temperament ning teises tutvustan erinevaid temperamendi tüüpe. Mis on temperament

Psühholoogia

2

odt

Temperamenditüübid

Temperamenditüübid Anti Väli Temperament on isiksuse omadus, mille uurimist alustati juba antiikajas. Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud

Enesehindamine

6

docx

Inimese areng

1. Mitu kromosoomipaari on inimesel? Kumb vanematest „määrab“ lapse soo? Inimese keharakkudes on 23 paari (46) kromosoome. Sugurakkudes on neid aga poole vähem. Selle on loodus kavalasti välja mõelnud. Alles sugurakkude, s.o. seemne- ja munaraku ühinemisel moodustub normaalse kromosoomide arvuga rakk, mille jagunemisel kujuneb järk-järgult välja uus organism. Sugurakkudes esindab iga kromosoomipaari üks kromosoom, seega on sugurakkudes 22 x- kromosoomi ja siis veel kas x- või y-kromosoom, mis määrab ära, kas arenema hakkab tütarlaps või poiss. Erinevusest ainult ühes tibatillukeste kromosoomide paaris, väikeses ainekübemes piisab, et suunata tulevase lapse arengut ja määrata ära tema sugu. 2. Kirjelda „sotsiaalselt küpset“ inimest! Sotsiaalselt küpse inimese omaduseks peetakse:  väärtusorientatsiooni olemasolu. Täiskasvanud inimene, kel see puudub, on juhuste ja tujude meelevallas. Väärtused annavad indiviidi elule

Bioloogia

11

docx

Psühholoogia terve aasta konspek

Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaegsemad, stiimulile järgneb reaktsioon. Psüühilised seisundid kestavad võrreldes protsessidega kauem. Psüühilised omadused on elu ajal omandatud või kaasa sündinud. Psüühilised nähtused protsessid seisundid omadused aisting tundmused temperament taju emotsioonid (kaasasündinud) mälu iseloom kujutlus fantaasia mõtlemine kõiki protsesse saadab kõne Aisting Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess,mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile ehk analüsaatorile. Aistinguid

Psühholoogia

3

doc

Psühholoogia - inimese erinevad tüübid

eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis)­ sangviinik ­ tugev, liikuv, tasakaalukas. sapp(chole)­ koleerik ­ tugev, liikuv, tasakaalustamata. must sapp(melos chole)­ melanhoolik ­ nõrk, tundlik, keskkonnale reageeriv. lima(flegma)- flegmaatik ­ inertne, liikumatu. Sangviinik Sangviinikut iseloomustab kõrge reaktiivsus,reageerib ümbrusele elavalt. Miimika on ilmekas, väljendusliigutused intensiivsed. Näoilme järgi võib kergesti otsustada, milline

Psühholoogia

1

doc

Temperamenditüübid

Temperamendi tüübid Sangviinik Sangviinilise temperamendiga inimese puhul oleks heaks näiteks Mary Poppins. Mary Poppinsile on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega ning ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega. Seda kõike näitab asjaolu, et ta töötab lapsehoidjana ning kuigi ta on mõnevõrra kärsitu, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel. Samuti vajab ta pidevalt tegevust, et ennast aktiivsena hoida. Talle meeldivad igasugused vaidlused ja võistlused, sest ta teab, et on teistest targem ning talle meeldib seda välja näidata. Näiteks nähvas Mary alati Jane'le ja Michael'ile mõne nende tobeda küsimuse peale ning Mary oli alati see, kellele jäi viimane sõna. Antud tegelaskuju kõneleb üsna kiiresti ja lülitub ruttu uude töösse. Tema huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti ning ta reageerib rohkem antud hetke välisärritusele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust. Tema jaoks on oluline see, mis o

Psühholoogia

14

docx

Intelligentsus ja isiksus

järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omavahelisel vastastikmõjul. Ta jaguneb muutlikuks ning kristalliseerunuks. Muutlik intelligentsus – see on võime käsitleda uusi probleeme - hakkab 30-40 eluaastal vähenema, kristalliseerunud intelligentsus – informatsioon, vilumus - püsib ja kasvab 50. eluaastani (Postimees 2012).

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

Kommentaarid (1)