Tehnomaterjalid (laboritöö nr1) (4)

Laboritöö nr1
Kasutaja ID: lrummel
Katse: 2 / 3
Hulgast 100
Alustatud: oktoober 1, 2006 22:05
Lõpetatud: oktoober 1, 2006 22:29
Kulutatud aeg: 23 min. 41 sek.
Küsimus 1  (5 points )
Mis on deformatsioon ?
Student Response:
Õppija
vastus
Vastuse variandid
a.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele.
b.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast.
c.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele.
d.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla.
Score :
5 / 5
Küsimus 2  (5 points)
Mis on elastsus ?
Student Response:
Õppija
vastus
Vastuse variandid
a.
Materjali võime purunemata taluda koormust.
b.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
c.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
d.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
e.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
Score:
5 / 5
Küsimus 3  (5 points)
Mis on plastsus ?
Student Response:
Õppija
vastus
Vastuse variandid
a.
Materjali võime purunemata taluda koormust.
b.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
c.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
d.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
e.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
Score:
5 / 5
Küsimus 4  (5 points)
Mis on tugevus?
Student Response:
Õppija
vastus
Vastuse variandid
a.
Materjali võime purunemata taluda koormust.
b.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
c.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
d.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
e.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
Score:
5 / 5
Küsimus 5  (6 points)
Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=12849N ja teimiku ristlõike pindala So=70mm2
Student Response:
183.56 N/mm2
Score:
6 / 6
Küsimus 6  (6 points)
Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=125.71mm
Student Response:
25.71 %
Score:
6 / 6
Küsimus 7  (6 points)
Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=8258N ja teimiku ristlõike pindala So=81mm2
Student Response:
101.95 N/mm2
Score:
6 / 6
Küsimus 8  (6 points)
Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta?
Student Response:
Õppija
vastus
Vastuse variandid
a.
Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides
b.
Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured väärtused
c.
Katkeahenemine on plastsusnäitaja.
d.
Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaja
Score:
6 / 6
Küsimus 9  (6 points)
Millised väited on õiged katkevenivuse kohta?
Student Response:
Õppija
vastus
Vastuse variandid
a.
Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm2 ( ruudus ) ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena.
b.
Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega
c.
Katkevenivus on tugevusnäitaja
d.
Katkevenivus on sitkusnäitaja
Score:
6 / 6
Küsimus 10  (6 points)
Kus kasutatakse plastsusnäitajaid?
Student Response:
Õppija
vastus
Vastuse variandid
1.
Sitkuse hindamisel vastutusrikastes konstruktsioonides
2.
Materjali survetöödeldavuse hindamisel
3.
Materjali tugevuse hindamisel
4.
Materjali keevitatavuse hindamisel
Score:
6 / 6
Küsimus 11  (6 points)
Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele?
Student Response:
Õppija
vastus
Vastuse variandid
a.
Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad
b.
Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda
c.
Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu
Score:
6 / 6
Küsimus 12  (6 points)
Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid:
Student Response:
Õppija
vastus
Vastuse variandid
a.
Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral
b.
Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC
c.
Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral
d.
Survetugevust
e.
tõmbetugevust Rm
f.
Tinglik voolavuspiir Rp0,2
g.
Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL.
Score:
6 / 6
Küsimus 13  (6 points)
Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002 -1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi
Student Response:
Õppija
vastus
Vastuse variandid
a.
Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne
b.
Teimiku mõõtmed ja kuju
c.
Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus
d.
Tõmbeteimil saadavad tulemused
e.
Standard määrab kindlaks vaid katse tingimused, aga ei määratle teimiku kuju ja mõõtmeid.
Score:
6 / 6
Küsimus 14  (6 points)
Millised väited on õiged tõmbetugevuse kohta?
Student Response:
Õppija
vastus
Vastuse variandid
a.
Tõmbetugevus on maksimaaljõule vastav pinge
b.
Tõmbetugevus on pinge, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist.
c.
Pinge detailis , mis ületades detaili materjali tõmbetugevuse näitaja, põhjustab detaili purunemise
d.
Materjali voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati suurem tõmbetugevuse näitajast
Score:
6 / 6
Küsimus 15  (6 points)
Millised väited on õiged tingliku voolavuspiiri ja füüsikalise voolavuspiiri kohta?
Student Response:
Õppija
vastus
Vastuse variandid
a.
Tinglik voolavuspiir on pinge, mille puhul baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides.
b.
Füüsikaline voolavuspiir jaguneb ülemiseks ReH ja alumiseks ReL, kus ülemine on pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist ja alumine pinge on madalaim väärtus plastsel voolamisel
c.
Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati väiksem tõmbetugevuse vastavast näitajast.
d.
Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe.
Score:
6 / 6
Küsimus 16  (7 points)
Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 4t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt.
Student Response:
1960
Score:
7 / 7
Küsimus 17  (7 points)
Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2. Tagumiste varraste tugevusnäitajad on: 1300 N/mm2 820 N/mm2
Student Response:
Õppija
vastus
Vastuse variandid
a.
Esimesed vardad
b.
Mõlemad korraga
c.
Tagumised vardad
Score:
7 / 7
Kogutulemus:
100 / 100 = 100.0%