Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tehniline mehaanika II kodutöö 7 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tehniline mehaanika II kodutöö 7 #1 Tehniline mehaanika II kodutöö 7 #2 Tehniline mehaanika II kodutöö 7 #3 Tehniline mehaanika II kodutöö 7 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 130 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vld1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
pdf

Teehniline mehaanika II: Kodutöö nr 7

Korralik pildiseeria kodutööst nr 7.

Tehniline mehaanika ii
thumbnail
3
xlsx

Tehniline mehaanika kodutöö nr 5 excel

A 5 B 5 Andmed Minu andmed t 7 mm t 7 h 180 mm h 100 A1 1510 mm^2 A1 646 I 13500000 I 2060000 I 1140000 I 293000 I 0 I 0 Ys 19.2 Ys 15.5 b 70 b 50 Bv 108 Bs 88.6366673 89 Pinnakeskme leidmine hs 147.727779 148 A2 3134 Sv 384855.2 mm^3

Ehitus
thumbnail
6
xlsx

Tehniline mehaanika kodutöö nr 9 excel

7 2 5.961538 3 -12.03846 Fbx -10 4 10 Fa 5.961538 Fbz 12.03846 M Paindejõud Cosalfa 0.74 1 6.557692 Sinalfa 0.67 2 9.557692 Jõud1 4.41 3 16.11538 Jõud2 4.01 4 19.07705 5 7 2 ül N Pikijõud Põikjõud Paindejõud

Üldehitus
thumbnail
10
pdf

Tehniline mehaanika II Kodused tööd (2015)

] 3URILLO/[[ X ,Y FP :Y FP  -}XG)P}MXEXY WDVDQGLV \ XVLKLV  Y )$ N1 )% N1 N1 )  N

Tehniline mehaanika ii
thumbnail
3
doc

Tehniline mehaanika II

Varda defromatsioonid Deformatsioon ­ varda mõõtmete ja kuju muutumine (Pikijõud ­ Pikkedef; Põikjõud ­ Lõikedef; Väändemoment ­ Väändedef; Paindemoment ­ Paindedef; Need on varda põhideformatsiionid) Pikkedef: Väljendub kas varda ristlõigete omavahelises eemaldumises (tõmbejõud) või omavahelises lähenemises (survejõud) koos varda samaaegse ahenemise või jämenemisega.(Mõõduks otsristlõigete vahekauguse muuduga võrdne pikkuse muut) Pikkedeformatsiooni intensiivsus ehk pikkeprinkus ­ deformeerumise intensiivsust vaadeldavas kohas saab iseloomustada kujuteldava ühikpikkusega lõigu pikenemisega. Ristlõike pikkejäikus ­ Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine ­ negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) P

Tehniline mehaanika
thumbnail
5
docx

Tehniline mehaanika II Labor 1

Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 1 Tõmbe- ja survekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega tõmbel ja survel ning määrata olulisimad karakteristikud. Kasutatud vahendid: Mehaaniline universaalkatsemasin Zwick/Roell 250 SN suurima jõuga 250 kN (tõmme) Hüdrauliline universaalkatsemasin EU 100 suurima jõuga 1000 kN (survekatse) 1. Tõmbekatse terasega Katsekeha andmed: Algpikkus l0 = 100,4 mm Lõplik pikkus l = 127,57 mm Algläbimõõt d0 = 19,96 mm Lõplik läbimõõt d= 11,54

Ehitusmaterjalid
thumbnail
3
pdf

Tehniline mehaanika II Labor 2

Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 2 Elastsuskonstantide määramine Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 27.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: määrata terasest silindrilise katsekeha elastsuskonstandid. Kasutatud tööriistad: · Takistustensoandur Katsekeha: Joonis 1. Katsekeha kuju ja mõõdud Joonis 2. Moonete aegrida Valin : t1=75 t2= 125 t3=175 t4=225 2 A=3318,3 mm2 Tabel 1. Moonete ja pingete arvutustabel t eps_1 eps_2 eps_3 eps_4 eps_1,2 eps_3,4 Koormus Jõud x (s) 10^(-6) 10^(-6)

Ehitusmaterjalid
thumbnail
3
docx

Tehniline mehaanika I

Jõud- suurus, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks. Tähis F, ühik njuuton N. Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos määravad jõu mõjusirge. Ekvivalentsed ehk samaväärsed on need jõud, millel on sama rakenduspunkt, suund ja moodul. Jõusüsteemi moodustavad mitu ühele ja samale kehale rakendatavat jõudu. Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jõusüsteemiga. Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel.. Tasakaalu all mõistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Staatika- mehaanika haru , mis uurib jõusüsteemide omadusi ja nende tasakaalu. Põhiülesanneteks on jõusüsteemi taandamine ja jõusüsteemi tasakaalutingimustega. Jäiga keha mudel- vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks. Jäika

Tehniline mehaanika



Lisainfo

aprill 2013

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun