Tarbimise mõju globaalsel
tasandil
Tarbimise, eelkõige säästva tarbimise küsimus on viimastel
aastatel üha suuremaks küsimuseks osutunud. Kas ikka kõik inimesed
teavad, et tema tarbimisharjumused ei mõjuta mitte ainult tema
ümbrust, vaid avaldavad kaudselt mõju kogu maailma keskkonnale?
Keskkonnaorganisatsiooni
WWF hinnangul võib maailma ökosüsteem selle sajandi keskpaigas
suures ulatuses kokku variseda, kui ülemaailmne tarbimine püsib
senisel tasemel. See kõlab hirmutavalt ja kas
tõesti on inimkond valmis võtma endale vastutust looduse hävimise
eest? Arvatavasti mitte. Seepärast peaksid inimesed rohkem tegutsema
selle nimel, et oma tarbimisharjumusi parandada.
· võrdne heaolu kõigile inimestele · loodusressursside piiratus Miks säästvalt tarbida? Säästva tarbimise idee tuleb sellest, et loodusressursid on piiratud ja järeltulevad inimpõlved soovivad ka mingil määral midagi tarbida. Meie kanda on vastutus tulevaste põlvede
.............. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 155485TAAB Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja: Elena Rõbakova Töö vastab kehtivatele nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1 KILEKOTTIDE TARBIMISE VÄHENDAMINE.......................................................................5 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Kilekottidega kaasnevad ohud keskonnale............................................................................5 1.3 Kilekottide maksustamine......................................................................................................6
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt
Inimtegevus avaldab loodusressurssidele ja keskkonnasüsteemile, nt veele, maapinnale ja õhule, aina suuremat survet, kuid see ei saa nii igavesti jätkuda, eriti arvestades, et maailma elanikkond kasvab pidevalt. Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Lahendus tulevikuks on teadlik ja säästev tarbimine. Selleks on vaja endalt küsida: kui palju asju meil tegelikult vaja läheb? Tarbimise vähendamine säästab raha, vähendab asjade ja jäätmete hulka ning aitab säästa planeeti. Mis on ökoloogiline mõtlemine? Ökoloogiline mõtlemine on omamoodi elufilosoofia, kus kõik valikud ja tegevused on tehtud silmaspidades eelkõige ümbritseva keskkonna ja kõikide teiste elusolendite huve. See ei ole lihtsalt säästlik ja keskkonnateadlik olemine, vaid kõikehõlmav suhtumine ellu. Säästev eluviis
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt
Kurdame ja seda õigusega ühiskonnas valitseva hoolimatuse üle. Sõidetakse sõna kaudses, aga paraku ka otseses mõttes üle kaasinimesest, kaotatakse kergesti vastutustunne oma laste ja abikaasa ees, ei hoolita väljaantud lubadustest. Ja kui millestki hoolitakse, siis esmajoones sellest, et moraalselt küsitav tegu oleks JOKK. Suur oht peitub selles, et me ei märkagi, kuidas massiline hoolimatus isiklikul tasandil areneb hoolimatuseks mitte üksnes oma keskkonna, vaid ka oma ühiskonna ja rahva vastu. Enesekeskne hoolimatus ja küünilisus murendavad märkamatult, kuid kindlalt selle riigi aluseid, mille taasiseseisvumine 16 aasta eest kujunes üheks 20. sajandi imeks. Seda mitte ainult poliitiliselt. Eesti iseseisvumine oli ühtlasi rahvusliku hoolivuse, ühtehoidmise ja ühise moraalse tahte ime. Kust leida neid ilusaid asju praeguses, pealtnäha edukas Eestis? Kas see on üldse võimalik?
kukkuma taskust. Mul on väga heameel, et korraldatakse selliseid üritusi nagu ,,talgud" kuna selle võrra seda sodi väheneb. Sisukord · Tiitelleht · Sissejuhatus · Sisukord · Sisu · Kasutatud materjal Minu võimalused säästa keskkonda saastumisest Mida me siis teha saame? Väikesed asjad, mida me iga päev teeme, võivad üheskoos keskkonnale tohutut mõju avaldada. Kodus, tööl ja kaupluses õigeid otsuseid tehes saame anda olulise panuse meie keskkonnal lasuva koorma kergendamisse. Seepärast oleme loonud keskkonnaalase arenduskeskkonna, mis aitaks teil muuta oma käitumist, olla keskkonnasõbralikum ning muuta maa. Mida MINA saan teha ? Oma igapäevaste harjumuste muutmisega saab iga inimene teha väga palju keskkonna
bioneer.ee). pilt 5 24 8. Prügi ohustab loomi Seda, et vedelema jäetud prügi on silmale halb vaadata, teab igaüks. Loomadele võib seesama prügi ohtlik olla. Siinkohal toob Bioneer oma lugejateni Eesti Loomakaitse Seltsi ja Soome Loomakaitseühingu koostöös valminud mõtlemapaneva artikli. Prügi mõju loomadele · Klaasikillud on loomale sama ohtlikud kui paljasjalgsele inimesele. Loomal ei ole võimalik pöörduda arsti poole, kui klaasikild või lõhutud pudeli põhi on käpa katki lõiganud. Peened nõelasarnased klaasikillud võivad lausa käpa sisse tungida. · Ka terved pudelid võivad saada saatuslikeks väikestele närilistele (hiirtele ja muttidele), kes toitu otsides pudeli sisse satuvad ja sinna kinni jäävad, kuna nad ei suuda mööda
Kõik kommentaarid