Taliraps (2)

Eesti Maaülikool - Põllumajandus - Põllumajandus taimed

3 HALB

Lõik failist

TAIMEKASVATUS

TALIRAPS

KOOSTAJAD: MS I kursus
3. laborirühm
TALIRAPSI TÄHTSUS MAAILMAS
Raps on kolmas kõige tähtsam taimse õli allikas maailmas pärast sojauba ja
palmi õli.
Maailmas valmistatakse u 80% biodiislikütusest rapsiõlist.
Raps on maailmas teine juhtiv proteiinieine allikas.
Kasutatakse Euroopas suuresti loomasöödaks.
Igapäevaelus kasutame rapsi peamiselt toiduõlina.
Suurimad rapsitootjad 2005 Maailma
(miljonit tonni) rapsitoodang
Hiina 13,0 (miljonit
tonni)
Kanada 8,4
1965 5,2
India 6,4
Saksamaa 4,7 1975 8,8
Prantsusmaa 4,4
1985 19,2
Suurbritannia 1,9

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

justy Õppematerjali autor

Rühmatöö, slaidshow

taliraps

Sarnased õppematerjalid

doc

Maaviljeluse konspekt

harimistarbeliste tööorganitega - valida sobiv harimistööde aeg - suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades NB! Kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, mis oma tugeva juurestikuga soodustavad sõmerate teket; samuti jääb neist mulda rohkesti taimejäänuseid Põllukultuur ja veekindlate agregaatide % mullas: - rühvelkultuurid 10 15% - teravili 15 20% - hernes 30 35% - raps 40 50% - kõrrelised heintaimed 50 60% - põldhein 70% * 40 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 2.5 m tugevama juurekavaga Mullakaetus % Huumuse sisalduse % Struktuuragregaatide stabiilsus% Infiltratsioon % Struktuurse mulla tunnusteks on: 1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid 2) Ülakiht: - erineva suurusega struktuuragregaadid, poorne

Põllumajanduse alused

doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Mitmeaastaste rohumaade ja söödipõldude ümberkündmine peaks toimuma oktoobri esimesel dekaadil. Soovitav kamar enne purustada või taimik hävitada Roundupiga. Hilisemal künnil on orgaanilise aine mineraliseerumine väga aeglane. Künnisügavus Künnisügavus vajab diferentseerimist: Teraviljakõlvikud tuleks sügisel künda võimalikult sügavalt siis kui nende järel kasvatatakse uuesti teravilju. Kui mullastik lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18-20 cm sügavuselt. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis samuti künda 22-25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15-18 cm sügavusest künnist.

Taimekasvatus