Taimeriik (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Lõik failist

allergeen – allergiat tekitav aine

allergia – ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud

assimilatsioon – kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine)

autotroof – org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg . ainest

bioinvasioon – võõrliikide laialdane sissetung mingile alale

biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht

botaanika – teadusharu , mis tegeleb taimede uurimisega

brüoloogia – samblaid uuriv teadusharu

dissimilatsioon – kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine )

eos – e. spoor , eriline paljunemisrakk taimede levikuks

floeem – taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul

fotosüntees – looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks

heterotroof – org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid

hingamine – elusorg-de kasuliku energia hankimise viis

huumus – org-aine lagunemise saadus , mis muudab mulla viljakaks

kaheiduleheline taim – õistaimede suurim klass, millel on idus kaks idulehte( aster , nelk)

kahekojaline taim – lahksuguline taim; liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega (nt. harilik kadakas )

kallus – haavakude; taimekude , milles vigastamisel hakkavad rakud kiiremini poolduma

kloon – ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond

klorofüll – taimedes ja vetikates sisalduv pigment , mis annab neile rohelise värvi

kloroplast – taimerakkude organell , milles toimub fotosüntees

kromoplast – taimeraku organell, mis sisaldab teisi pigmente, ja milles FS-i ei toimu

ksüleem – taime puiduosa, kus vesi liigub surnud rakkude õõntes

kultuurtaim – kasvatamise eesmärgil tahtlikult sissetoodud liik (nt hobukastan , mägimänd)

kutiikula – lehti kattev lipiidne kest, kust vesi ega CO2 ei saa läbi

lehtpuud – igihaljad puittaimed õistaimede hõimkonnast(nt kask , saar)

leukoplast – taimeraku värvitu, pigmendita organell

levis – seemned, viljad , eosed või sigipungad, mis võivad kanduda edasi tuule või veevooluga

makroelemendid – 6 elusaine peamise osa moodustavat elementi - CHNOPS

meristeem – e. algkude ; kude, milles rakud püsivalt poolduvad

metabolism – ainevahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid)

metsistunud taimed – taimed, mis kasvavad vahel väljaspool ala, kuhu nad on istutatud, kuid iseseisvalt ei paljune (nt lehis, sirel)

mikroelemendid – elemendid, mida vajatakse väiksemates kogustes (Fe, Sl, Mn, Cu, B, Zn, Mo)

mürkaine – aine, mille kahjustustoimed on tugevad ja ilmnevad juba aine väiksete koguste korral

mürktaim – taim, mis sisaldabinimesele kahjulikke mürkaineid( nt alkaloidid , glükosiidid, eeterlikud õlid) nt. surmaputk, ussilakk, koirohi

naturaliseerunud liik – taim, mis on levinud ka looduslikesse kooslustesse ning suudab iseseisvalt paljuneda

okaspuud – suurim paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm (nt mänd, kuusk, kadakas)

ontogenees – org-de individuaalne areng, mis seisneb arengufaaside vaheldumises(tsüklid)

paleobotaanika – teadusharu, mis uurib taimede jäänuseid kivimeid(kivistised, fossiilid)

paljasseemnetaimed – taimede hõimkond, mille seemned arenevad katmatult (mänd, jugapuu)

parasiit – organism, mis kasutab teist organismi oma elutegevuseks (nt sääsk, paeluss

plastiid – taimede organellid , mis on ümbritsetud membraaniga

puhmas – kääbuspõõsas; puittaime eluvorm (nt jõhvikas, pohl, kanarbik )

puisniit – puude ja põõsastega heinamaa

puu – puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars – tüvi

põllukultuur –

põõsas – puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi

pärandkooslus – kooslus , mis on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel

pärismaine liik – e. looduslik; liik, mis on antud alale asunud inimese kaasabita (nt sammal)

ravimtaim – taimed, mida kasutatakse ravimiseks ( kummel , pärn, teeleht )

risoid – peen. talluse väljakasve, mis täidab kinnitusfunktsiooni

risoom – taime maa-alune mitmeaastane vars

rohttaim – sõnajalg- ja õistaime, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu

sammaltaimed – taimede hõimkond, millel pole juuri

saprofüüt – kõdutaim, kes toitub seente vahendusel surnud orgaanilisest ainest

sissetoodud liik – liik, mis on sisse toodud kasvatamise eesmärgil

soontaimed – taimede hõimkond; taimed, mis omavad juhtkimpe( sooni )

spoor – eos; eriline paljunemisrakk, taimede levikuks

suguline paljunemine – tekib uus organism kahe raku liitumise tulemusena

sõnajalgtaimed – taimede hõimkond, soontaimed

taksis – organismi suunatud liikumine, vastusena lähiümbruse omadustele

tallus – taimekeha, mis pole eristunud lehtedeks ega varreks, täidab mõlema funkts-i

toidutaim – toiduks kasutatav taim

transpiratsioon – vee aurumine taimedest

tropism – taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel

tsütoloogia – rakke uuriv teadusharu

tulnukas – tahtmatult võõrsilt sissetoodud liik (nt kummel, tõlkjas)

turgor – taimekudede siserõhk

vegetatiivne paljunemine – uus organism pärineb ainult ühest vanemast(pooldumine), nt juurtega(võilill)

õisik – taimevartel olevate õite kogum

õistaimed – fotosünteesivate taimede hõimkond(õis ja sellest arenev vili)

üheiduleheline taim – õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht (teravili)

ühekojaline taim – liitsuguline taim; liik, millel nii isas - kui emassuguorganid asuvad samal isendil

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annelie14 Õppematerjali autor

MÕISTED

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia mõisted

1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e

Bioloogia

doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljunemise tulemusena. Kõik klooni osa

Bioloogia

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigi

Bioloogia

doc

EESTI TAIMESTIK

Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised.

Eesti loodusgeograafia

docx

Botaanika eksami konspekt 2017

BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoo

Aiandus

odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid