Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja
Keskkonnainstituut
Taimekaitsetööde plaan
Kursusetöö
Tartu 2009
Sisukord
1.Sissejuhatus 3
2.Ennetav tõrje 4
3. Agrotehnilised võtted 5
4.Bioloogilised võtted 7
5. Mehhaanilis -füüsikalis tõrjevõtteid 9
6.Keemilise tõrje tabelid 10
6.1Suvinisu 10
6.2 Kartul 11
6.3 Raps 12
6.4 Maasikas 13
7.Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
175 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
moonflower
Õppematerjali autor
Hiline külv vähendab aeg askospooridega nakkatumise jaoks sügisel. On vaja kasutada haigusekindlad sortid. Bioloogiline tõrje Õige külvikorra kasutamine. Nisu külv pärast, näiteks, rapsi,lina,päevalilli, eriti pärast liblikõielisi kultuuri nt. Hernes,kikkehernes,läätsed ja puhaskesa märgatavalt alandavad nakkatumise taset. Keemiline tõrje Keemiline helelaiksuse tõrje eelkõige sisaldab seemne puhtimine patogeenide allasuurumiseks seemne sees ja mullas. Keemiline suvinisu taimekaitse on vaja teha sõltuvalt arengustaadiumist. Esimene keemiline pihustamine läbi viiakse, kui tekivad esimised haigussümptomid, ja korratakse pihustamine nõudmisel.Kultuuri töötlemise aeg sõltub haiguse esinemise ajast. Haigusekindlus sõltub mineraalide kättesaadavust, eriti tsingi,mangaani ja vaske. Lehekaudse kasvuregulaatori kasutamine suurendab immunoloogilise vastupanu. Mõõduka haiguse arengu juhul majanduslikult otstarbekam kasutada
Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Koostaja: ... Tartu 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse on inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse
Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus
mangaan ning mikroelemendid (boor, koobalt, vask jt). Teraviljajuured võivad tungida kuni 1,5 m sügavuseni, kuid 60-70% toitainetest omastavad nad huumushorisondist. Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Väetiste kogused, mis mulda viiakse, peaksid vastama sellele, kui palju taimetoiteelemente mullast saagiga eemaldatakse. Näiteks suvinisu saagiga 4 t/ha eemaldab saagiga põllult 100 kg N, 20 kg P ja 80 kg K Teraviljade taimekaitse Teravilja taimekaitse algab seemnete puhtimisega - nende töötlemine füüsikaliste võtetega, bioloogiliste või keemiliste ainetega seemnetel olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks. Tänapäeval kasutatakse peaasjalikult keemilisi puhiseid (Maxim Star, Raxil, Bariton jt). Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta kuni 10 nädalat peale külvi. Kasvuaegselt on esimeseks taimekaitsetööks umbrohutõrje. Umbrohutõrje preparaatide e
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
taimekaitsemeetmete edendamine. Väljatöötatud standardid käsitlevad kahjustajaspetsiifilisi fütosanitaarmeetmeid (>300), fütosanitaarseid protseduure (>60), sertifitseerimisskeeme (30), kahjustaja riskianalüüsi skeeme (5), biotõrje ohutust (3), diagnostilisi protseduure (>30) ja taimekaitsevahendite kasutamise head tava. · ECPA www.ecpa.eu (European Crop Protection Association Euroopa Taimekaitseassotsiatsioon) Euroopa taimekaitse tööstust esindav võrgustik. Eesmärgiks kaasaegse põllumajandustehnoloogia arendamine jätkusuutliku arengu kontekstis. Tegevus suunatud pestitsiidide vajalikkuse tutvustamisele, panustades tervisliku toidu taskukohasusele, põllumajanduse konkurentsivõimele ning kõrgele elukvaliteedile. Riikideülesed kokkulepped · IPPC www.ippc.int (1951; revideeritud 1977 ja 1997) (the International Plant Protection Convention Rahvusvaheline Taimekaitsekonventsioon)
17 vallas on mulla boniteet alla 31 hp. Põllumaa pind (ha) inimese kohta igal aastal väheneb. Ratsionaalne maaviljelussüsteem: 1) Tavasüsteem põllumajanduslik tootmisviis mida iseloomustab rohke ostutoodete (näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (näiteks spetsiifilised aretusvõtted) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta 2) Integreeritud süsteem integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse esmajärjekorras bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele (Saksamaa taimekaitse seadusest) 3) Ökoloogiline süsteem mahepõllumajandus on tasakaalustatud toitaineringel ja suures osas kohalike taastuvate ressursside kasutamisel põhinev loodussäästlik tootmisviis. Taimekasvatuses ei
- kultuuride agrobioloogilisi nõudeid 46. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Head,halvad eelviljad, vaata lehelt Iseendale järgnevus 47. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle omadustele ning taimehaiguste ja kahjurite levikule Kultuuride mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule · Järgnevat kultuuri ei tohi kahjustada eelvilja haigused ja kahjurid · Mõned kultuurid on väga tundlikud sagedasele kasvatamisele samal põllul · Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised või liblikõielised kultuurid(nt ristik-nisu) · Paljud mullas talvituvad haigused on kasvuaegselt raskesti tõrjutavad, tõrje on kallis ning väga pikaajaline 48. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagi moodustamisele ja iseendale järgnevuse taluvus Vaata konsp.,leht 49. Huumusbilansi arvutamine ja reguleerimise võimalused -Kui palju on tarvis anda orgaanilist väetist hektarile, et saada mullas1 tonn huumust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid