Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel (0)

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Taimekaitse plaan

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö  Tartu 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ennetav tõrje............................................................................................................................ 4 3.Agrotehnilised võtted...............................................................................................................5 4.Bioloogilised võtted.................................................................................................................7 5.Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid......................................................................................... 9 6.Keemilise tõrje tabelid............................................................................

Taimekahjustajad ja nende tõrje

24

docx

Taimekaitsetööde plaan

Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Koostaja: ... Tartu 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse on inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse Tänapäeval kasutatakse üha enam herbitsiide, fungitsiide ning insektitsiide. Kuna need kõik on mürgised siis probleemi lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem. Integreeritud taimekaitse tähendab bioloogiliste, biotehnoloogiliste,

Bioloogia

8

pdf

TOMAT taimekaitse

TOMAT Tomat (Lycopersicon), peamiselt üheaastaste rohttaimede perekond maavitsaliste sugukonnast, ka nende taimede vili; 7 (teistel andmetel 3) liiki Lõuna-Ameerikas. Köögiviljana viljeldav harilik tomat (L. esculentum) on püstise või roomava varrega, katkestunult sulgjate lehtedega taim. Kahesugulised kollased õied paiknevad keerisõisikutes, vili (botaaniliselt mari) on läikiva nahkja kestaga, valminult harilikult punane, kollane või oranž. Taime katavad valkjad näärmekarvakesed, mille eritis annab tomatile iseloomuliku lõhna. Euroopasse toodi tomat varsti pärast Ameerika avastamist, algul kasvatati teda ilutaimena. Majandusliku tähtsusega köögiviljaks sai tomat Euroopa lõunaosas 19. sajandi keskpaiku. Esimesed teada olevad kirjalikud ülestähendused tomatist Eesti alal, esialgu „nooriku õuna” nimetuse all, pärinevad 19. sajandi algusest, köögiviljana hakati teda laiemalt kasvatama alles 20. sajandi algul.

Agraarpoliitika

54

docx

Taimekaitseplaan

Eesti Maaülikool Taimekaitse plaan Jekaterina Gladstein Aiandus Al3 2015  Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab ka

Põllumajandus

10

docx

Metanool

tööd juba sügisel, sest talivili peab enne talve jõudma juba tärgata. Kui palju ning mis võtetega mulda harima peab, sõltub suuresti mullatüübist. Tänapäeval on kasutusel ka otsekülvi tehnoloogiad, mille käigus mullaharimist ei toimu ning seeme, vahel ka väetis, viiakse otse harimata maasse. [1,4] 3. TAIMEKAITSE Taimekaitse jaguneb suurelt kolme erinevasse valdkonda, milles eesmärkideks on taime kaitsmine: umbrohu eest, taimehaiguste eest ja taimekahjurite eest. Et taimi eelpool mainitud ohtude eest kaitsta on mitmeid meetodeid ja vahendeid. 3.1 Umbrohu tõrje Üks lihtsamaid vahendeid umbrohu tõrjeks on umbrohi mehaaniliselt mullast välja kiskuda või siis taimed ja nende juured puruks lõigata ning maha matta. Maha varisenud seemneid saab näiteks ergutada äestades tärkama ning seejärel tärganud taimed välja kiskuda või

Keemia

16

docx

Taimekaitsetööde plaan

5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted · Seemnete puhastamine ja sorteerimine ­ hoitakse ära umbrohuseemnete levik külvisega. Oluline on vältida võõrumbrohtude sissetoomist ja levitamist külvisega kuna nad on raskemini tõrjutavad ja võivad olla ka konkurentsivõimelisemad kui kohalikud liigid. · Optimaalne külvisenormi, mis surub alla umbrohtumust. Pole liiga tihe, mis soodustab taimehaiguste teket. · Õige külvi aeg. Varajane külv, kus taim läbib kiiremini haiguste ja kahjurite suhtes kriitilise perioodi. · Viiviskülv ­ umbrohtude tõrjeks. Teatud kultuure võib külvata pisut hiljem, et häviksid vahepeal tärganud umbrohud. Selleks haritakse põldu võimalikult vara ning jäetakse paariks nädalaks seisma. Seejärel haritakse mulda 2-3 cm sügavuselt ning külvatakse. · Mustkesa ­ aitab hävitada nii mitmeaastaseid kui ka lühiealisi seemneumbrohte

Taimekahjustajad ja nende tõrje

33

docx

Taimekahjustajad ja nende tõrje

ei suuda. Euroopas on kahjur tsitrusekasvatuspiirkondades liiga tavaline, et teda ühenduse tasemel reguleerida. ( ( ­ Mitte-Euroopa kirjutiivaliste sissevedu on taimetervise reeglitega keelatud, et vältida ohtu EU tsitrusekasvatuspiirkondadele. ( Mida teha? ( ­ Ostja saab ostutseki alusel pöörduda kaupluse poole ostu hüvitamiseks või tarbijakaitseametsisse. ( ( ­ Kauplus saab kahjunõudega pöörduda tarnija poole: Ilmselt tuleks müügilt eemaldada kogu partii, kuna see ei vasta aiandustoodete turustamisstandardile. Tarnijat valides tuleks eelistada kõrgete kvaliteedistandarditega püsipartnereid juhuslikele kiiret rikastumist lootvatele oportunistidele.

Taimekahjustajad ja nende tõrje

5

docx

Taimehaigused

Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik ­ haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil ­ tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemili

Taimekahjustajad ja nende tõrje

Kommentaarid (0)