50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sipukaz
Õppematerjali autor
HARILIK TOOMINGAS Toomingas on kindlasti kõigil silme ees kevadise, valgeid õiekobaraid täis kauni puuna. Paljudele meenub ka tugev lõhn, mis on juba kaugelt tunda. Sageli vaadatakse õiget kartuli mahapaneku aegagi toominga järgi. Toominga õitsemise põhjal on ilmatargad ka mitmeid ennustusi teinud. Kuid alati ei olegi sellise ilusa puu imetlemine päris ohutu. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Kuid ilus pargipuu on toomingas siiski. Mõnel pool võib näha ka täidisõielisi või roosade õitega vorme. Ta ei ole kasulik ainult ilupuuna, vaid ka ravimtaimena. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudub. Viljad on hapukad ja muu toime kõrval ka head vitamiin C allikad. Kui terved marjad kokku korjata j
PIHLAKAS Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on
suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened
Referaat 2010 1 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 4 Lühikirjeldus..........................................................................lk. 5 Levik ja kasvukohad..............................................................lk. 6 Kasutamine.............................................................................lk. 7 Kokkuvõte...............................................................................lk. 8 Pildid.......................................................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk. 11 3 Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt teile lühidalt arukasest, siis kus ta levi
Igas aastaajas on talle omased värvid, helid ja lõhnad. Loodus kui suur avatud raamat pakub meile väga palju: nähtavat silmailu värviküllus, vee sillerdus päikesekiirtes, helesinised kiilid, vikerkaar; kuuldavat kõrvale linnulaul, veevulin, vihmapladin, puudekohin, lehtede sahin; lõhnavat ninale rõske metsaaluse lõhn, lillede, mulla, puidu lõhn; kombitavat käele puukoor, lehed, muld, kivid, vesi, taimed. Ei tohi unustada, et ka inimene on tükike loodusest. Lastes tuleb süvendada hoolivat suhtumist looduse vastu. Lastele tuleb seletada, et viibides looduses on nad samaaegselt kellegi kodus, kodu lõhkuda ja risustada aga ei tohi. Õpetaja ülesandeks on looduse väärtustamine sel määral, et laps ka vanemas eas seda endale väärtustaks. 4 KEVADE VÄRVID JA HELID Hanged kahanevad, lumi sulab
Laanemets Referaat KUUSK Kuusel on väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Kuused on sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Mõnikord võib pinnapealse juurestiku tõttu leida metsas sageli tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. See on seente töö. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei kõlba ehitusmater
Krafti klassifikatsiooni? 20. Arenguklassid. Tooge näiteid. Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Eestis kasvavate puuliikide iga on väga erinev. Kui 50 a. männik on keskealine puistu, siis 50 a. Lv puistu on üleseisnud. Metsa vanuse hindamisel peame alati silmas pidama ka puuliiki. Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse. A Lage ala - põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud peapuuliigiks sobivad taimed puuduvad või on neid vähem kui 500 tk/ha. S Selguseta ala - Kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta N Noorendik - Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskmine diameeeter jääb alla 6 cm. L Latimets - Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni12 cm
nööriga selle otsa plast- või klaaspudel. Päikesepaistelise ilmaga võib sellisest oksast tilkuda kuni liiter magusat vahtranestet päevas. 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris) on looduskaitse alune tugevakasvuline puu. Mets-õunapuu on looduslikult levinud Euroopas, ulatudes Skandinaavia maadeni põhjas ja kuni Krimmini lõunas. Eestis leidub teda vähesel määral peamiselt Saare-, Muhu- ja Hiiumaal ning mandri lääneosas PärnuTallinna jooneni. Mujal Eestis kasvavad taimed on pigem kultuurist metsistunud. Inimtegevusest ohustatud liigina on ta Eestis looduskaitse all kolmanda kaitsekategooria liigina. 16 Mets-õunapuu kasvab 312 meetri kõrguse tihedavõralise puuna, kuid võib olla ka põõsakujuline, ainult kahe meetri kõrgune. Ta on valgusrikaste kasvukohtade taimeliik, laialehistes tamme-, pöögi jt. metsades kasvab teises rindes üksikpuudena, kuid eelistatult metsaservades või lagendikel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid