NOx kogus heitgaasides sõltub aga põlemistemperatuurist kuupfunktsioonis: kui natukenegi vähendada põlemistemperatuuri, väheneb NOx sisaldus kuubis. Peale selle on kasutusel ka taandavad katalüsaatorid, mis taandavad NOx-i puhtaks lämmastikuks (N2) ja hapnikuks (O2). SOx Vääveloksiidide hulk heitgaasides sõltub suurel määral väävlisisaldusest kütuses ja kaasajal efektiivset lahendust SOx vähendamiseks heitgaasides praktiliselt ei ole. C puhta süsiniku osakesed e. tahm on tavaliselt diiselmootorite probleem, kus rikka küttesegu korral ei moodustu põlemiskambris mitte CO, nagu bensiinimootoril, vaid kõrgema rõhu ja temperatuuri tõttu tahm. Kaasaegsetel diiselmootoritel on kasutusele võetud tahmafiltrid, mis koguvad mootorist eralduvaid tahmaosakesi ning aeg-ajalt põletavad need ära. Pb kaasagsetel bensiinisortidel ei kasutata enam oktaanarvu tõstmiseks tetraetüül- pliid, mistõttu ka kaasaegsetel autodel ei ole midagi tarvis ette võtta plii
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................
Näiteks = 1,2 näitab, et küttesegus oli 20% rohkem õhku kui läks vaja kütuse täielikuks põletamiseks. mtegelik = 1,2 = mtegelik = ? 14,5kg Liigõhutegur Lambda väärtused diiselmootoril on: Täiskoormusel = 1,15...2,00 Tühikäigul > 10. Heterogeense segu moodustamise tõttu võivad põlemiskambris lokaalsed liigõhuteguri väärtused olla = 0 (puhas kütus) kuni = (puhas õhk). Tahma tekib rikaste lokaalsete liigõhutegurite tõttu. Rivipumbaga varustatud toitesüsteem 2...12 silindri töö juhtimiseks Määrimiseks mootori õlitussüsteem või diislikütus. Süsteem koosneb: Eelfilter Etteandepump Filter Mehaaniline või elektrooniline sissepritsekoguse regulaator Sissepritsehetke ajastusseade Kõrgsurvepump Pihustid Etteandepump Kõrsurvepumba varustamine kütusega Kõrgsurvepumba jahutamine Süsteemi pidev õhutamine 1..
juhtimiseks vajalikud seadised. Juhi iste, rooli ja hoovastiku asend on reguleeritav ja peab vastama Euroopas kehtestatud nõuetele. Tänavatel ja teedel transporttööde ajal peab turvavöö olema kinni. Kliimaseadmega tagatakse kabiinis nii suvel kui talvel optimaalne töötemperatuur. Kliimaseadme komplekti kuulub ka õhufilter. Tolmustes tingimustes töötamise ajal vajab filter sagedast puhastust ja lõplikult ummistunud filtri element vahetatakse uue vastu. Hea väljavaate tagamiseks on kabiini seinad klaasist. Klaasi pind põllul töötamise ajal mustub ja vajab sagedast pesu. Tuuleklaasi hoiab puhta klaasipuhasti, kuid ülejäänud pind vajab käsi või masinpesu. Klaasipuhastiga koos töötab pesusüsteem, millest tuuleklaasi pinnale pritsitakse pihusti abil pesuvedelikku
harukanalid) Neist olulisim on nn. õlimagistraal, mis paikneb piki mootoriplokki ja annab õli rõhu all põikikanalitele. Need omakorda viivad õli vänt- ja nukkvõlli liugelaagritele. 5)Õlijahutusradiaar 31. Õlifiltri tüübid 1) Jadapeenfilter poorne peenfilter paber puhastab kogu tsrkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. 2) Möödavoolu filter seda tüüpi filtrit läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. 32. Töötava mootori temperatuuritsoonid 85-95 kraadi umbes jahutusvedelik tavaliselt 33. Jahutussüsteemi agregaadid ja osad Paisupaagi kork, klapptermostaat, termomeeter, temperatuuriandur, radiaator, ringvoolu pump, radiaator, külm õhk, paisupaak. 34. Termostaadi eesmärk ja tööprintsiip Termostaat reguleerib mootori jahutusvedeliku
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse v�
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse v�
Kõik kommentaarid