Süsivesinik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Süsinik

Süsivesinik-ühend,mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust Polümeer-aine,mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest Kaksikside-kaks ühist elektroni paari kahe elemendi aatomi vahel Kolmikside-kolm ühist elektroni paari kahe elemendi aatomi vahel Üksikside-aine elektron paar kahe elemendi aatomi vahel Alkaan- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid Süsinikahel- omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised) Süsivesinike omadused: · Vees ei lahustu · C1-C4 gaasid · C5-C15 vedelikud · C16-C... tahked · Kõik põlevad hästi Nafta saadused: · Majapidamisgaas · Bensiin · Petroolium · Diislikütus · Määrdeõli

Keemia

1

odt

Kordamine kontrolltööks

Keemia kordamis küsimused 1. Mõisted Süsivesinik ­ ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Alkaan ­ süsivesinik , mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Üksikside ­ side, mis koosneb ühest samal poole suunatud üksiksidemest. Kaksikside ­ side, mis koosneb kahest samale poole suunatud üksiksidemest. Kolmikside ­ side, mis koosneb kolmest samale poole suunatud üksiksidemest. Süsinikahel ­ kui süsinikud on järjest seotud. Tsükkel ­ keemiliste elementide ahel, mille otsad on omavahel seotud, kinnine ahel.

Keemia

4

doc

Süsivesiniku orgaanilised molekulid

SÜSIVESINIKUD. ALKAANID Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Süsinikul on eripärane võime moodustada pikki ahelaid, kus süsiniku aatomite vahel on kovalentsed sidemed. See muudab süsinikuühendite maailma erinis paljunäoliseks. Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks. Alkaanide molekulid võivad olla: sirg

Füüsikaline keemia

5

odt

Keemia mõisted

kovalentse üksiksidemetega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Halogeenid ­ VII A rühma elemendid. Halogenoalkaan ­ Alkoholid ­ ainete klass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (-OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Amiin ­ ammoniaagi derivaat, milles üks, kaks või või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. Alkeen ­ küllastumata süsivesinik, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Neid nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. Alküün ­ küllastumata süsivesinik, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. Aldehüüd ­ keemiline ühend, mis sisaldab aldehüülrühma (-CHO). Ketoon ­ ühend, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Sahhariidid ­ ehk glütsiidid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Keemia

4

doc

Orgaaniline keemia

Koosnevad enamasti süsinukust, vesinikust, hapnikust ja läppmastikust. · Orgaaniline keemia ­ keemia haru, mis tegeleb C-H sidemete uurimisega. (enamasti on tegu elusa loodusega) · Isomeeria ­ ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite ­ isomeerida olemasolu. · Süsivesinik ­ aine, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. · Alkaan ­ süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult bi sidemeid. (üksikside) · Alkeen ­ süsivesinik, mille molekulis sisaldub kaksikside. · Alküün ­ süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside. · Alkohol ­ süsivesinik, milles on hürdoksürühm (OH) · Aldehüüd ­ ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma.

Keemia

3

doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

Kaksikside ­ side, kus aatomite vahel on 2 keemilist sidet (2 ühist elektronpaari). Kolmikside ­ side, kus aatomite vahel on 3 keemilist sidet (3 ühist elektonpaari). Polümeer ­ aine, mille molekulid kujutavad endast ühesuguste lülidega pikki ahelaid. Isomeer ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aine. Funktsionaalrühm aatom või aatomite rühm, mis annab molekulile suurema osa tema keemilistest omadustest. Alkaan ­ süsivesinik, milles on vaid süsiniksüsinik üksiksidemed (C ­ C). Akeen ­ süsivesinik, milles on 1 süsiniksüsinik kaksikside (C=C). Alküün ­ süsivesinik, milles on 1 süsiniksüsinik kolmikside (CC). Halogenoalkaan alkaan, kus on vahetu side süsiniku ja halogeeni vahel. Alkohol ­ süsinikuühend, kus süsiniku aatom(id) on vahetult seotud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). Amiin ammoniaagi derivaat, milles 1,2 või 3 vesinikuaatomit on asendatud alküülrühmaga.

Keemia

4

doc

Mõisted ja tähendused

1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama palju osakesi, kui on neid 12

Keemia

5

doc

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus

· Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan ­ penta, heksaan ­ heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) · Hargnenud ahela korral: a) Leiame molekuli valemist pikima süsinikahela b) Sellele hargnemata ahelale vastav süsivesinik on tüviühend c) Hargnenud ahelaga ühendit käsitleme nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesiniku aatomid asendatud süvivesinikrühmadega · Alkaanist pärit ühendusrühma nimetatakse alküülrühmaks · Alküülrühma nimetuse moodustamiseks lisatakse vastava alkaani sõnatüvele liide ­üül

Keemia

Kommentaarid (0)