Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis (1)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Demokraatlikud riigid

USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945) Suurbritannia monarh / kuningas peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister 4) USA-s ja Ing-l kaheparteisüsteem, Pr mitmeparteiline süsteem 5) Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne, väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. Ameerika Ühendriigid · I ms andis USAle majandusliku võimsuse > kui enne sõda tuli USAl maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USAle ca 500 miljonit dollarit aastas. · USA oli nn maailma töökoda - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest · kuni 1921 võimul DP (Demokraatlik Partei/Wilson) - pooldasid riigivõimu sekkumist

Ajalugu

30

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

Euroopasse. 192  Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone.  NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192  Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192  Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192  Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192  USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193  Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193  Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193  Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise.  Desarmeerimiskonverentside algus. 193  Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine.  F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193  K

Ajalugu

43

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni.

Ajalugu

6

docx

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.

Ajalugu

22

doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat ­ USA, Pr & Ingl ­ suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit ­ organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu ­ keeldusid tunnustamast RL põhikirja

Ajalugu

16

docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga ­ Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle

Ajalugu

6

docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum ­ natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus

Ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

● Üks vene arenenumaid piirkondi, ulatusliku autonoomiaga ● Veebruarimanifest 1899 (Nikolai ll) tühistas enamiku privileegidest, Nikolai Bobrikov - Vanasoomlased üritasid rahustada venemaad - Noorsoomlased organiseerisid vastupanu - Palvekiri -> revolutsioon -> järelandmised - (1905) 17 okt manifest tühistas veebruarimanifesti - 1906 Eduskund'i valimised, essana Euroopas said hääletada naised Balti kubermangud 20saj algul ● Eesti, Liivi, Balti kubermang ● Tööstusareng Riias ● Tallinn Vene sõjalaevastiku tugipunkt ● Rahvusliku teadlikkuse tõus Poliitilised tegelased eestis ● Tõnisson (Postimees), Hurt, rahvuskultuur, eesti keel, talupoegkond tartus, mõõdukad parempoolsed, haridus, kultuur, Jannsen ● Päts, (Teataja), radikaalsed parempoolsed, ümberkorraldused, majanduse tähtsus ● (Uudised), vasak

12. klassi ajalugu

Kommentaarid (1)