1.Anton
Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade
raekojas eesti kirjanike III kongressil. Liikmeid oli tollal 33 ning enne 1940. aastat olid liidu esimeesteks Friedebert Tuglas, Karl Rumor-Ast, Eduard Hubel, Henrik Visnapuu ja August Jakobson. 1923 ilmub EKL kirjandusajakiri ,,Looming". Kirjanikkude Liit tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste leidmisega, toetusrahade leidmisega. Impressionism-kunsti-ja kirjandusvool, mis sai alguse 19saj. teisel poolel. Selle eesmärgiks oli kujutada valguse ja varjude mängu ning luua ka kirjanduses nähtavaid e. visuaalseid kujundeid (pilte).Eesti kirjanduses olid impressionismis edukamad Tuglas ja prosaistina V.G.Ridala Sümbolism-mille eesmärgiks on kujutada elu läbi sümbolite, sümbolistide looming oli sageli sünge ja nukrameelne, sisald. palju kujundeid. Eesti luuletajatest kirjut. sümbolistlikku luulet Ernst Enno ja ka Tuglas. Gustav Suits-luuletaja, üks silmapaistvamaid tegelasi kultuuriajaloost.Esimene luuletus ilmus ajalehes ,,Uus Aeg".1905 ilmus esikkogu ,,Elu Tuli"
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Friedebert Tuglas 1886-971 Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. 1922. aastal valiti Eesti Kirjanike Liidu esimeheks, ,,Looming" üks juhtides. Pärit Tartumaalt Ahia mõisast, isa oli puusepp. Tuglas õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis (Mauruse kool). 1905. aasta revolutiooni sündmustega puutus kokku, võeti kinni ja pidi veetama 2 kuud vanglas. Seal valmib pikem proosaluuletus ,,Meri", kuna trellitatud aknast paistis meri. Peale vanglast vabanemist lahkub Eestist. 1904-1914 on paguluses, enamasti Soomes, kuid rändab palju. Eestisse saabub tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. Alustab kirjanduselu organiseerijana. Rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja- Aafrikast. Valitakse Soome kirjanike liidu auli
ning Marguse armastate Maie, kes juhuslikult sattub ohvrisurma. Tegelastest võimsam on maastik. Põlistammedega Jumala saar asub soo keskel. Kõik pildid on unenäolised, sisemonoloogid ja dialoogid katkendlikud. 1913.a ilmus novellikogu "Õhtu taevas". Seal ilmusid eelmise kogu parimad novellid ja uued impressionistlikud tööd. 1914-1925 on kirjaniku loomingu kõrgaeg. Siis ilmus romaan "Felix Ormusson", mis oli kirjutatud vastukaaluks realistlikule romaanile. See on eesti kirjanduses esimene päevikromaan ja ehe impressionistlik teos. Romaan on lüüriline: olulised pole sündmused, vaid tegelaste tunde- ja mõttemaailm. Teategelane Felix on tüüpiline nooreestilik esteet, kellesse autor suhtub irooniaga. Felix saabub Pariisist võõra nime all. Ta on esteet, kirjanik ja poliitiline pagulane. Ta puhkab suvekodus Lõuna-Eestis. Seal on ka teisi suvitajaid. Felix jälgib neid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik s
Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31. Tuglase loomingu ülevaade. ,,Popi ja Uhuu", ,,Vari"(+) 32. Vabalt valitud pilet.(+) Pilet number 1 Teaduskirjandu Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised s Iluirjandus
Proosa aastatel 1905-1940 Sajandivahetusel eesti kirjanduses valitsenud realism mõjutas ka 20.sajandi alguse noori kirjanikke. Realistlike, peamiselt külaelu kajastavate juttudega astusid kirjandusse Friedebert Tuglas, A.H.Tammsaare, Oskar Luts, Jaan Oks ja teised. Uusromantiline proosa kujunes välja 20.sajandi esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromatilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni
-Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi varasem iseseisvusaegne kirjandus liikuvam, otsingulisem, maailmale avatum kui 1930. aastate traditsioonilisem ja rahvuskesksem looming. Siiski leidub kogu Eesti Vabariigi aegses kirjanduses vaimset ärksust, loomingulist sõltumatust ja opositsioonivaimu. Küpsete tulemusteni jõudsid luule ja proosa, esinduslikke teoseid leidub kõigis kirjandusliikides ja zanrides. Kirjanduse seisak ning allakäik 1940. aastate okupatsioonides ja sõjaolukorras oli järsk ja paratamatu. 1920. aastate esimesel poolel paistis oluliselt välja vooluline mitmekesisus, kus kõrvuti esinesid klassikalised traditsioonid ja modernistlikud eksperimendid. Kirjanduses
Kõik kommentaarid