Varje Taavet TÖ13MK ÜLESANNE 1: Suhtlemisoskused müügisuhtlemises ja klienditeeninduses 1. Kuna 10-s esitatud küsimusest tuli mul ainult üks (miinus). Tehes Kui vigu on kuni 4, siis: Minu jaoks on klient alati esikohal, vahel isegi firma kahjuks! Ma näen kliendis isiksust, mitte indiviidi. Ma teenindan rõõmsameelselt, soovides pälvida kliendi täielikku rahulolu. Suhtlemskunsti õppimine aitab mul saavutada tasakaalu kliendi rahulolu ja firma reaalse teeninduse vahel. Seega on mul palju arenemisvõimalusi. (järeldus:õpikust H.Tooman, A.Mae(1999)Inimeselt inimesele) Siinkohal pean ära tooma, et tavaliselt käitun kliendiga nii nagu ma tahan, et minuga käitutakse. Olen emotsionaalne ja võtan kõike liiga isiklikult. Nagu oleneks minust teiste heaolu(mingil määral olenebki). Kindlasti on mul oma osa elus ja ma usun, et minu rõõmsameelsus on olnud paljudele abiks, kui nad on mingil põhjusel kurvad. Teine kord käitun endalegi ootamatult ja võõra...
Stress Toimetulekustrateegiad stressi ja läbipõlemisega võitlemiseks Välja võib tuua neli strateegiat, mis aitavad stressiga paremini toime tulla. Iga strateegia all on valik tegevusi või otsustusi, mida saab kasutada. Ära on toodud ka neli strateegiat, mille kasutamine on kokkuvõttes ebaefektiivne ning mille korduv kasutamine viib läbipõlemiseni. Head strateegiad mida kasutada: · Planeeri probleemi lahendamine · Tean mida teha ja pingutan, et asjad hakkaksid liikuma · Teen tegevusplaani ja järgin seda · Muudan midagi, et asjad korda saaks · Toetun varasemale kogemusele ja toimin selle järgi Hinda olukorda positiivselt · Muutun või kasvan isiksusena · Muutun juhtunu läbi paremaks, professionaalsemaks · Leian endale uue sihi · Avastan uuesti, mis on oluline Otsi sotsiaalset toetust · Räägi kellegagi, et olukorrast paremat ülevaadet saada · Otsin kellegi, kes suudaks olukorraga ...
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak) Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks ...
Käitumisstiilid Domineeriv ja aktiivneD D Kuidas Sa kaldud käituma? Oled üldiselt tugeva tahtejõuga isik, kes pürgib pidevalt uute eesmärkide poole. Olles enesekindel ja sõltumatu nii mõtetes kui tegudes, meeldib Sulle otsida omapoolseid lahendusi mistahes probleemidele. Sa kaldud käituma sirgjooneliselt ja otsekoheselt. Oled tavaliselt iseseisev ja julge. Kõige paremini tunned Sa end keskkonnas, mis pakub Sulle pidevalt uusi tegevusi, võimalusi ja vaheldust. Sulle meeldivad uued väljakutsed ja Sa ei karda riskida. Sa naudid, kui saad olukorda kontrolli all hoida ja Sulle võib tunduda, et kui Sa ei ole olukorra peremees, ei lähe asjad hästi. Oled iseteadlik ja tulemustele orienteeritud. Sulle ei meeldi takistustele ja teiste vastuväidetele alla anda. Tavaliselt on Sul energiat ja julgust rohkem kui teistel, mistõttu võib teiste aeglane otsustamine ja tegutsemine Sind kärsituks muuta. Sulle meeldib saavutada eesmärke kiiresti tegutsed...
STRESS!!! Koostaja:Kerttu Piibe Stress on pingeseisund vastusena muutunud olukorrale Stress, meie kaaslane igapäevTuleneb igasugusest muutusest. Nt: Lapse sünd, sõbra või tuttava surm. Küllap on kõik vahel märganud järjekordset infokildu, et Eesti on üks maailma õnnetumaid, suitsiidialtimaid, aidsihaigemaid, hasartmängivamaid, alkoholilembesemaid, narkootikume tarbivamaid jne ühiskondi. Just nendele ja muudele lokkavatele sotsiaalsetele probleemidele viidatakse, kui räägitakse lahutuste, abortide ja üksikvanemluse sagedasest esinemisest. Mis omakorda toovad kaasa sündimuse kehvad näitajad, aga ka eestlaste lahkumise oma õnnetult, stressis kodumaalt Levinud tarkuse järgi on elu lühike ja raske ning sellelt tuleb võtta, mis võtta annab. Elada päev korraga ja ilmtingimata iseendale! Ja kui asjale nii läheneda, siis on ju lakkamatu joomatrall, surmasõidud, pealiskaudsed ja k...
ISESEISEV TÖÖ Kokkuvõte raamatust Minu valitud raamatuks on Malle Karjatse poolt kirjutatud raamat Miks klient rahul ei iole? Kuidas meeldida eesti kliendile. Raamat on ilmunud 1998-ndal aastal. Valisin selle raamatu kuna puutun kokku iga päev kilenditeenindusega. Pealkiri oligi see, mis tundus ahvatleva ja kutsuvana. Töötan teenindaja-adminstraatorina. Olen see isik kelle juurde suunatakse kaebustega kliendid või siis kliendid kelle küsimustele ei osta vastata teiste tööajate poolt. On kergeid kliente, kellega saab asjad kiiresti korda, kuid on ka selleid, kellega läheb kauem aega ja keda võib pidada rasketeks klientideks. Usun, et raamatust sain nii mõnegi uue nipi, et oma tööd kergendada, kuidas saada hakkama klientidega. Raamatu autoriga olen nõus nii 97% ulatuses. (See kolm protsenti on just nimesiltide osa ja veel ühtteist, millest saate aimu kui loete minu lühikokkuvõtet raamatust). Raamat on kirjutadud ke...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik O11MT ALKOHOLISM Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................... lk 3 Alkoholimõju.................................................................... lk 4 Kroonilise alkoholismi ehk joomatõbi staadiumid............ lk 5 Pohmell........................................................................... lk 7 Alkohol ja seksuaalsus.................................................... lk 8 Alkoholi mõju lapse organismile...................................... lk 9 Alkoholi kuritarvitamine................................................... lk 10 Alkoholi mürgitus............................................................ lk 11 Kokkuvõte........................................................................
Suhtlemishirmud/ -tõrked Lahendus Võõras seltskonnas ei julge vabalt suhelda Kui seltskonnas on ka tuttavaid, siis otsida nende tuge ja nende kaudu ka võõrastega suhelda Kardan teiste ees endale piinlikkust Võiksin ennem korralikult läbi mõelda mida valmistada öelda, millal ja kus seda teha. Rahva ees esinedes pabistan ja sõnad jäävad Kui võimalik, peaksin teksi ennem läbi kurku kinni- hakkan tähti vahetama või harjutama või kuidagi endale enesekindlust lihtsalt paristama juurde lisama Olukorrad, kus ma pean oma arvamust Mõnikord saab ennast välja vabandada, aga avaldama, aga ei oska, tekitavad piinlikkust, kui tõesti peab vastama, siis peab ruttu sest siis ma hakkan pikalt mõtlema ja tekib midagi välja mõtle...
ÕNNELIK OLEMINE ALGAB SUHTUMISEST Ma arvan, et tänapäeva ühiskonnas ongi kõige suuremaks probleemiks materiaalsete asjade orjamine. Kõik peab olema viimase peal: välimus, eluase, auto, kodu jne. Püüeldes kogu aeg uue ja parema poole, on inimene kui jooksurattal, ilma et kunagi kohale jõuaks. Sest alati on olemas keegi, kellel on ilusam kodu või uuem auto ja nii mõeldes ei saagi õnnelikuks. Väline kest on pidevalt üles mukitud, aga sees valitseb tühjus. Miks näib, et osadel inimestel on kogu aeg õnne ja nad saavutavad tohutut edu, millest teised võivad ainult unistada? Sageli paneme me teiste inimeste edukuse juhusliku õnne arvele. Kuid väga edukad inimesed loovad oma õnne nende võimete kaudu, mis on meil kõigil olemas, kuid mida väga vähesed realiseerivad. Õnnelikel inimestel on mõningaid ühiseid tunnusjooni - alljärgnevalt ongi esitatud eriti edukate inimeste iseloomulikud suhtumised ja tavad: Omage dünaamilist positiivset suhtumist...
KUULAMISTÕKKED. Kuulamine põhineb alljärgneval: mõista kedagi nautida kellegi seltskonda saada midagi teada pakkuda abi või lohutust. . 1. Võrdlemine. Raske on kuulata, kui võrdlete kogu aeg, kumb on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem, -teie või vestluskaaslane. 2. Mõtete lugemine. Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb 3. Vastuseks valmistumine. Teil pole aega kaaslast kuulata, kui mõtlete, mida te talle järgmiseks öelda tahate. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. 4. Sõelumine. Sõeludes kuulete vaid osa partneri jutust, ulejäänu aga lasete kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine. Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristite mõttes oma vestluskaa...
1. teised hindavad mind õigemini veeretad endalt vastuse ära. Mul on õigus end ise hinnata ja vastutan oma käitumise eest ise. 2. ma ei tohi eksida. Mul on õigus teha vigu, ma teen neid ja vastutan nende eest. 3. ma pean teadma kõigi oma tegude tagajärgi. Mul on õigus öelda: ,,Ma ei tea". 4. Ma pean teistele oma käitumist selgitama. Võin, aga ei pea seda tegema. 5. Pean oskama teiste soove silmist lugeda. Mul on õigus öelda: ,,Maei saa aru". 6. Loogika teeb käitumise ja otsused õigeks. Mul on õigus olla ebaloogiline. 7. Pean kõigest hoolimata püüdma olla täiuslik. Mul on õigus teiste arvamusest mitte hoolida. 8. Olen teiste käitumise eest vastutav. Igaüks vastutab oma käitumise eest ise. 9. Pean teistele meeldima. Ma ei pea olema kuldmünt. 10. Meele muutmiseks peab otsima õigustust. Mul on õigus meelt muuta. 11. Halbu peab karistama. Ma ei pea kontrollima asju ja...
Test Mul on raske... - öelda ,,ei" - küsida nõu või paluda abi - välja näidata positiivseid ja negatiivseid tundeid - algatada ja lõpetada vestlusi - väljendada oma soove, vajadusi, seisukohti, arusaamu ja tahtmisi - jääda eriarvamusele - vastanduda teistele - küsida: ,,Mille jaoks?" - tunda ennast hästi, kui mulle on tehtud kompliment. Enesekehtestamise 3 barjääri: 1. Ei usu, et mul on õigus enda eest seista. 2. Puuduvad efektiivsed eneseväljendusoskused. 3. Hirm selle ees, mida arvatakse või hirm kedagi kaotada, hirm haiget saamise ees. Kehtestamine on enda õiguste, vajaduste ja soovide väljaütlemine teiste õigusi, soove ja vajadusi alla surumata. On kolme tüüpi kehtestamist: adekvaatne, agressiivne ja alistuv. Kehtestamine on õpitav. Adekvaatne enesekehtestaja tunnetab oma vastutust ja oskab vastutada oma tegude tagajärgede eest. Ta arvestab teiste inimestega ega suru end peale, samas suudab ka...
Mina kui teenindaja Mulle meeldib olla klienditeenindaja, kuna mulle meeldib inimestega suhelda. See ei tähenda, et pean olema tööl kusagil restoranis või majutusasutuses, kuna ma õpin seda eriala, vaid teenindamine on igalpool meie ümber. Loogiliselt võttes teenindab iga töötegija igaüht meist. Positiivsed küljed minu jaoks teenindamise juures on, nagu eelnevalt juba mainisin, inimestega suhtlemine, välimuse positiivsete külgede rõhutamine ning inimeste tuju paremaks muutmine kvaliteetse klienditeeninduse läbi. Negatiivsete külgedena tooksin siinkohal kindlasti välja pikad tööpäevad, rutiin, pikad jalulseismisperioodid ning negatiivne emotsioon agressiivsete klientidega suhtlemisel. Komistuskiviks võib olla ka läbisaamine oma tööandjaga või kaastöötajatega. Ohud teenindaja töökohal võivad olla ettearvamatud, kunagi ei tea, mis võib juhtuda, kukkuda õnnetult, ennast ära lüüa, klaasikillud jne. Hirmud tee...
Unenäod Robert Marrandi Merilin Jürine Merit Martin Linda Maasik Mis on unenägu? Unenägu on une ajal esinevad nägemused Esimest korda juhtis tähelepanu unenägudele Sigmund Freud Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa S.Freud liigitas need manifestseteks ja latentseteks Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Unenäost lähemalt Kõik meie unenäod või enamus neist on n.ö "sooviunenäod" Laste unenäo tekitajaks on teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud ja alateadvuses peituv soov Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Unenäod ei ole mida...
Suitsiid ehk enesetapp Merilin Jürine 011K Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm Surmajuhtum, mis on tahtlikult, otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Émile Durkheim(15.04.1858 13.09.1917 ) Uuris nähtust enesetapp ning leidis, et põhjustav sotsiaalne faktor oli sotsiaalne integratsioon. Ta leidis kaks enesetapu faktorit: loomulik nivoo (seotud looduslike, klimaatiliste ja asustussüsteemist tulenevatest faktoritest) sotsiaalne nivoo (ühiskondlikud ja kultuurilised riskifaktorid). Enesetapu vormid NORMATIIVNE: Anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle) Fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest e...
Suhtlemispsüholoogia lõputöö IDEALISEERIMISEST Aet Uibo 011MT Aine juhendajaa : Mare Kiis IDEALISEERIMISE KÜLJED. Iga rahulolematuse põhjuseks on meie ideed ja ettekujutused selle kohta · Kuidas peab kulgema meie (meie lähedaste) elu . · Kuidas (millal) peab toimuma teatud sündmus · Kuidas peab käituma konkreetne inimene või inimesed üldse. · Milline pean ma olema ise jne... Me hoiame oma peas kinni oma ootuste mudelit. Kui tegelikkus hakkab erinema teie poolt loodud kujutisest , kogeme laias gammas mitte eriti meeldivaid tundeid. IDEALISEERIMINE on inimesele ülitähtsa idee , elu korraldamise m...
2.4HIRMUD Oma olemuselt on hirm ja paanika keha talitluste ülemäärane reaktsioon tundmatutele või ohustavatele olukordadele sellistes olukordades tekib kehas palju adrenaliini(AT). Teatud piirini tunneb iga inimene hirmu . Ta peab selle ületama või õppima koos sellega elama. Enamus lapseea hirme on normaalsed ja nende ületamine aitab lastel kasvada, identiteeti saavutada ja elus toime tulla. Kui hirm on tugev, last pidevalt muserdav, siis võib see põhjustada tervisehäire.Tüdrkukud on üldiselt kartlikumad kui poisid,see võib tuleneda sellest, et vanemad laidavad poiste hirme maha . Mõnedel lastel on välja arenenud foobiad -irratsionaalsed, tahtmatud hirmud, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegevust. Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus), kuid sagedamini saavad need alguse lapse sisemisest ebakindlusest ja ärevusest.Hirm on ühiskonnapoolt mõjutat...
ISESEISEV TÖÖ SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIAS Videvik: Noorkuu on Stephenie Meyeri fenomenaalselt eduka romaanisarja teine film, kus võtab sureliku ja vampiiri armastus sootuks uued mõõtmed kui seda esimeses filmis näha võis. Bella Swan, keda kehastab Kristen Stewart, satub ihaldatud üleloomuliku maailma saladuste keerisesse, mässides end ülepeakaela veelgi suuremasse hädaohtu. Oma analüüsi aluseks võtsin tuntud kirjaniku Stephine Meyeri romaanisarjast tulnud teise filmi nimega ,,Twilight: The New Moon" , kus põimuvad mitme erineva rassi esindajate suhted. · Suhted üldiselt. Filmi peategelane Bella Swan on pilgeni armunud vampiiri nimega Edward Cullen, kelle pere on samuti vereimejatest koosnev, filmis kutsutakse neid veel ka kahvanägudeks. Peale vereimejate eksisteerib filmis kiljuutide hõimu nime kandev grupp, kes on mütoloogias tuntud kui libahundid. Kuna kljuutide hõimust pärit poisile nimega Jacob Black, ...
Tartu Kutsehariduskeskus Filmianalüüs Koostaja: Maarja Loikonen Grupp: K109 Juhendaja: Maret Männik 2011 ,,Kuhu põgenevad hinged" Seda filmi analüüsida on minu jaoks suhteliselt raske. Aga siiski ma proovin ning kirjutan oma arvamuse põhjal analüüsi tüdrukutest. Ann Ann on heatahtlik, sõbralik kuid tagasihoidlik tüdruk. Tema mässulised tunded oma sündimata väikese venna vastu tekkisid ema põlgusest, armukadetusest, hormoonidest ning tülidest Anni kasuisa Antsuga. Kui ema lükkas tagasi Anni heatahtlikuse ja venna vastu huvitundmise tagasi tekkisid Annil vastakad tunded venna vastu. Seda süvendas intsident ujulas, kus ema kadestas Anni saledat keha ning hiljem ema armukadedus (arvamus, et Antsule meeldib Ann mitte ema) ning sellest tulnud tüli kasuisaga. Ann soovis, et kõik oleks nii nagu enne, enne kui pidi tulema nende p...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasu...
Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastast...
Armastus Mari-Liis Mürk Mp10 Võrumaa kutsehariduskeskus Mis on armastus? Armastus on sügav, püsiv ja kõikehaarav positiivne tunne teise inimese, mingi nähtuse, idee või asja vastu Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus) Inimestevaheline armastus Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, abivalmidus ja pühendum...
MIS ON STRESS? Mis siis on ikkagi stress? Stress on lai mõiste mis hõlmab mitmeid tunnete ja käitumise aspekte. Stress on kui inimene tunneb, et on oma töö püünises või tal puudub kindel tulevik. Stress on kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu üle või tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes. Kuid siiski, stress ei ole ainult negatiivne. Näiteks emotsionaalse või vaimse stressi põhjus võib olla nii meeldiv kui ebameeldiv - nt. edutamine võib olla sama suur stressi allikas kui positsiooni kaotus. STRESSI ALLIKAD Tööga seotud stressi probleem üldiselt on tingitud töökorraldusest nii füüsilisest kui ka kultuurilisest keskkonnast. Sageli on stressi põhjus tihedalt seotud otse töö eripäraga ja töö keskkonnaga või siis suhetega töökaaslaste vahel aga ka nende kahe kombinatsiooniga. Konfliktid ülemuste, alluvate või kolleegide vahel võivad suureneda tööpinge kasvuga. Oodatakse, et väiksem hulk tööjõ...
KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK Referaat Sissejuhatus Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada. Selleks on vaja teada konflikti lahendamise põhimõtteid. Inimesed peavad teadma, millal ja kuidas kuidagi käituda. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid konfliktsituatsioone, olgu need siis kliendi ja teenindaja, vanema ja lapse, kolleegide või sõprade-tuttav...
KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK Sissejuhatus Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Mis on konflikt? Konflikt - kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt Konfliktide tüübid Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud,ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad,enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konfli...
Bhutan Üldine Thimphu Pealinn 697 000 ( 2009 a.seisuga), pindala 47 000 km2 Rahvaarv .(ngultrum (BTN Rahaühik . dzongkha keel, mis on ka riigikeel ja nepali keelt Keeled .Bhotiad tunnustavad Tiibeti budismi Religioon .Nepallased on hinduistid .konstitutsiooniline monarhia Valitsusvorm .Kuningas Jigme Khesar Namgyal Wangchuck, peaminister Jigme Thinley Poliitika .Aastal 1907 valiti Ugyen Wangchuck Bhutani kuningaks Ajalugu .Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO liikmeks Aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas Jigme Singye Wangchuck, 1998 viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa kes .peaministrile oma võimust üle Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste Pühad .pidustustega Nende seas on talvise pööripäeva püha, kuukalendri uusaasta, kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja rahvuspäev (17. detsember) ni...
Milline suhtleja ma olen ? Iga inimene on erinev suhtleja. Mõni inimene ei ole harjunud suhtlema nii,et ta midagi muud ei tee suhtlemise ajal. Ma arvan et olen üsna hea suhtleja. Kõige lihtsam on mul suhelda emakeeles. Arvan,et igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus vaikusmomendi, saan aru, et teised ei ole mind mõistnud ning üritan oma mõtet paremini ja arusaadavamalt selgitada. Samas on vaikushetked ehk mõttepausid täiesti normaalsed, sest ka teised peavad minu antud infot niiöelda seedima ehk läbi mõtlema. Kui need aga liialt pikaks venivad, küsin kas minu mõttest saadi ikka aru. Kui mulle vastatakse eitavalt, siis proovi...
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elu...
SUHTLEMISRASKUSED. Inimene suhtleb kogu oma olemusega. Ta viib end tarbetul määral pingesse seal, kus tuleks olla vaba ja lõtv. Ta ei suuda oma pettumisi ja üleelamisi niisama lihtsalt unustada. Paljud probleemid tulenevadki sellest, et kaasinimestega suhtlemise äpardusi elatakse hiljem raskesti läbi, võimendades veelgi nende kahjulikku toimet. Suhtlemisraskuste hulka tuleb lugeda oskamatus end avada ja lähedasi kontakte luua, aga ka võõrandumine inimestest ning endasse tõmbumine. 1. Ärevus S. Freud kirjeldas seda emotsionaalse seisundina, mida iseloomustavad olulise sündmuse ootus, ebamäärase taju ning abitusetunne. Inimesed tunnevad suhtlemisel ärevust : füüsilise ohu korral, uues, ebatavalises või kahemõttelises olukorras ( Ender & Okada 1975) Suhtlemisel põhjustab pinget ja ärevust seitse tegurit( Richardson ja Tasto 1976): · Teiste kriitika või halvakspanu tõenäosus; · Esinemishirm; · Vaja...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Enesehinnang. Hoiakud Referaat õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja õpetaja Viibeke Turba Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge enesehinnang, kirjutan põhjustest...
Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi MK-10 1.Mis on Konflikt? Konflikt on vastuolu eri osapoolte vahel, mis võib olla tingitud erinevatest huvidest, vajadustest jms ja mis tekitab osapoolte vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra ja tajutud vastuolu kahe inimese vahel. Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konflikti iseloomustavad jooned: Möödapääsmatu Paratamatu Suhete arengu tulemus Informatiivne Annab olukor...
TALLINN 2007 Minu kursuse lõputöö B.Bucht 011PK Millest minu töö räägib? Kommunikatsioon, mis see on? Suhtlemise põhisisu! Suhtlemistõkked! TALLINN 2007 Aga mis on kommunikatsioon? TALLINN 2007 Kommunikatsioon! Kommunikatsiooni peetakse infovahetamiseks, kui ka andmete edastamiseks! Kas meie vahetame infot PRAEGU SIIN?! TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Info vahetamiseks ehk Kes on kes? andmete edastamiseks on meil vaja kahte Kommunikaator ehk osapoolt! andme edastaja. Kommunikaatorit ja Retsipient ehk retsipienti! andmete vastuvõtja. TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Kas on võimalik, et kommunikaatorist saab retsipient ja retsipiendist kommunikaator? ...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Emotsioonid........................................................................................................................................... 3 Emotsioonide otstarve............................................................................................................................ 4 Emotsioonide teke.................................................................................................................................. 5 Emotsioonide liigid................................................................................................................................ 6 Emotsiooniteooriad.......
Emotsioonid Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad Emotsioon kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema Emotsioonid tekivad kui inimene hindab mingit olukorda enda jaoks tähtaks Emotsioonide teke Põhiemotsioonid Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
