MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -3- SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulam...
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
ETTEKANNE RAAMATUST ,,TARK LAPSEVANEM" 2 SISSEJUHATUS Thomas Gordoni raamatus ,,Tark lapsevanem" lastevanematele mõeldud programm õpetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda, ning pakub samm-sammulisi juhiseid, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid. Raamatu keskmes on kolm mõistet aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod. Oma raamatus püüab ta vastata järgmistele küsimustele, mis läbivad terve raamatu keskset teemat: · Kuidas rääkida oma lapsega nii, et ta sind kuulaks? · Kuidas kuulata last nii, et ta tunneks, et teda mõistetakse? · Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana? 3 1. VANEMAID SÜÜDISTATAKSE, AGA EI KOOLITAT...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse instituut Ärikorralduse kõrvaleriala Elmo Jõeleht Ev-2-Q-E-Tal SITUATSIOONI ANALÜÜS Juhendaja: Jüri Uljas Tallinn 2012 Sissejuhatus Võtame situatsiooniks, mida kirjeldame hakkame, elulise, majanduslangusest tingitud olukorra, kus kõrgelt haritud pereisa koondati oma endiselt kõrgepalgaliselt töökohalt väikeettevõtte harukontori juhataja kohalt. Mehel on praegu töökoht, kuid see on ilmselgelt alakvalifitseeritud, ning palk on samuti 3x väiksem. Samas annab praegune töökoht mehel oluliselt rohkem vaba aega kui varem. Mees kasutab seda targalt ning uurib turgu, et suunduda ettevõtlusega tegelema. Naine töötab samas kohas juba 8 aastat, kus saab alla Eesti keskmise palka. Naine on tsehhis õmbleja. Pere on pidanud uhke auto tagasihoidliku vanema mudeli vastu välja vahetama ning maja pangale tagastama, kuna see käis üle j...
Suhtlemistõkked on teesulud, mis ei lase tähendustel kohale jõuda, need on kõigi inimeste vahel ning nad muudavad suhtlemise raskemaks ja keerulisemaks, kui enamik meist seda oodata oskab. Need on kõrge riskiastmega reaktsioonid- nende mõju suhtlemisele on sageli negatiivne ning sageli kahandavad nad teise osapoole eneseväärikust. Nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvuse, tagasitõmbumis või ebapädevuse tundmiseni. Nad on ka tunnetebarjäärid- kasutades suhtlustõkkeid on ebatõenäoline, et läbi pääsevad ka tegelikud tunded. Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked. Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Ke...
Mainori Kõrgkool Ettevõtluse Instituut Riivo Noor KONFLIKTI ETAPID Aines "Suhtlemise põhioskused" Tallinn 2012 Konflikti etapid Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3. Vastandumine..............................................................................................................4 Tajumine......................................................................................................................4 Käitumine.....................................................................................................................5 Sõnavara.......................................................................................................................6 Kon...
Suhtlemise aluste eksam. 17.05.2012 1. Mida annab hea suhtlemisoskus? Hea suhtlemisoskusega inimene: võidab sõpru kogu eluks teda hinnatakse tööl lapsed austavad ja usaldavad teda tema seksuaalsed vajadused on rahuldatud 2. Nimeta 5 kuulamistõket. 1) Võrdlemine. *minu lapsed on küll arukamad *mina teenin küll rohkem *ega ma temast kehvem pole? 2) Mõtete lugemine *mida ta tegelikult mõtleb? *ta ütleb küll, et tahab kontserdile tulla, aga tegelikult on väsinud... *kalduvus oletada... *küllap olen ma tema arvates loll... 3) Vastuseks valmistumine *mida järgmisena öelda? *harjutatakse oma mõtet või juttu *treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane...
Suuline eneseväljendus Janek Tuttar Avalik esinemine Kodutöö Kristel Sarapuu 1.Isegi ,kui sa ei suuda oma lapsepõlve unistusi täide viia,õpid sa neid saavutada püüdes väga palju. Sa saad palju uusi kogemusi. Sa teed nende nimel väga palju tööd ja läbi selle arened. 2.Inimesed ei saa alati üksi oma unistuste täitmisega hakkama. Tähtis aga on mitte alla anda. Aga mida teha selleks,et panna inimesi end aitama : · ole lahke · näita tänu · alati vabanda oma vigade eest · räägi alati tõtt 3.Isegi tähtsam iseenda unistuste täitmisest on aidata teistel oma unistusi ellu viia. Läbi selle teed head teisele inimesele,kes su kõrval on ning arendad ka end. 4.Keskendu rohkem ka teistele inimestele. Igas inimeses on alati midagi head.Keegi pole üdini halb. Sul tuleb lihtsalt mõne inimese puhul seda kauem oodata,aga mõnikord võid sa meeldivalt üllatuda. 5.Et oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
