Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sotsioloogia üldkursus (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune on konkreetse ühiskonna sotsiaalne struktuur?
  • Missugune on antud ühiskonna koht inimajaloo kontekstis?
  • Missuguse rolliga inimene end kõige rohkem samastab?
  • Mida tähendab tänapäeval kõrgklass?
  • Miks on toimunud nii võimas keskklassi areng?
  • KES ON MOODSA AJA VAESED?
  • KUIDAS SELETADA VAESUST?
Vasakule Paremale
Sotsioloogia üldkursus #1 Sotsioloogia üldkursus #2 Sotsioloogia üldkursus #3 Sotsioloogia üldkursus #4 Sotsioloogia üldkursus #5 Sotsioloogia üldkursus #6 Sotsioloogia üldkursus #7 Sotsioloogia üldkursus #8 Sotsioloogia üldkursus #9 Sotsioloogia üldkursus #10 Sotsioloogia üldkursus #11 Sotsioloogia üldkursus #12 Sotsioloogia üldkursus #13 Sotsioloogia üldkursus #14 Sotsioloogia üldkursus #15 Sotsioloogia üldkursus #16 Sotsioloogia üldkursus #17 Sotsioloogia üldkursus #18 Sotsioloogia üldkursus #19 Sotsioloogia üldkursus #20 Sotsioloogia üldkursus #21 Sotsioloogia üldkursus #22 Sotsioloogia üldkursus #23 Sotsioloogia üldkursus #24 Sotsioloogia üldkursus #25 Sotsioloogia üldkursus #26 Sotsioloogia üldkursus #27 Sotsioloogia üldkursus #28
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 539 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maljutina Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11

Sotsioloogia
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega

Sotsioloogia
thumbnail
22
docx

Sotsioloogia eksam

teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine on korrastatud, korduv ja seaduspärane, tegutsemise ajalooline kontekst; individuaalne elulugu on seotud ajaloo ja ühiskonnaga. SOTSIOLOOGILINE MÕTTEVIIS Bauman- näha sotsiaalset individuaalses, kõik järeldused peavad olema loogilised, põhjendatud, seletatud. Tegutsemise motiivid ja tagajärjed. Kuidas me seletame, mis toimub meiega ja meie ümber. SOTSIOLOOGIA AJALUGU 1839- mõiste “sotsioloogia” 1876- esimene kursus Yale ülikoolis

Sotsioloogia
thumbnail
10
docx

Sotsioloogia Eksam

1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus

Sotsioloogia
thumbnail
20
docx

Sotsioloogia Eksam

1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus

Sotsioloogia
thumbnail
29
docx

Sotsioloogia eksamiküsimused

kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3

Sotsioloogia
thumbnail
22
doc

Sotsioloogia

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast

Sotsioloogia
thumbnail
14
docx

Sotsioloogia eksam

1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx ­ konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim ­ funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber ­ interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli

Sotsioloogia



Lisainfo

28lk

Kommentaarid (7)

hheiki profiilipilt
hheiki: Jah, üsna ülevaatlik materjal
21:53 25-12-2012
ritti profiilipilt
ritti: piisavalt, et töö teha
14:53 26-11-2010
Hkuuskla profiilipilt
Hkuuskla: Väga hea materjal.
14:20 23-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun