Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistele uurimisküsimustele sobib?
  • Millistele uurimisküsimustele need meetodid sobivad?
  • Milles seisneb iga meetodi eripära?
  • Millised on põhilised töösammud sotsioloogilise uurimuse läbiviimisel?
  • Mis on sotsioloogia põhiline metodoloogiline vaidlusküsimus?
  • Kui looduse uurimine?
  • Kuidas see sobib käesoleva uurimusega?
  • Milleks kasutatakse risttabeleid?
Vasakule Paremale
Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #1 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #2 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #3 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #4 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #5 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #6 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #7 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #8 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #9 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #10 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #11 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #12 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #13 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #14 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #15 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #16 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #17 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #18 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #19 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #20 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #21 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #22 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #23 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #24 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #25 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #26 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #27 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #28 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #29 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #30 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #31 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #32 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #33 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #34 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #35 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #36 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #37 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #38 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #39 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #40 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #41 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #42 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #43 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #44 Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM #45
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kertu R. Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii

Sotsioloogia
thumbnail
8
docx

Sotsioloogia vaheeksam

tegelikkust; kuidas uurimistööd tehakse, milline on sotsiaalteadlase roll? Milline teoreetiline lähenemine on seotud positivistliku, milline tõlgendava ja milline kriitilise uurimistöö suunitlusega? (vt ka tabel lk 21) POSITIVISM on loogikasüsteem, mille kohaselt teadmine põhineb otsesel süstemaatilisel vaatlusel ­ empiirilised tõendid, kvantitatiivne lähenemine ­ loodusteaduste uurimismeetodid ­ objektiivsus ­ isiklik neutraalsus uurimistööd tehes ­ põhineb teaduslike protseduurireeglite rangel jälgimisel (replikatsioon, isekorrigeeruv lähenemine ) · näeb ühiskonda korrapärase süsteemina, tegelikkus on objektiivselt olemas TÕLGENDAV SOTSIOLOOGIA · Ühiskond on jätkuv vastastikune toimimine (interaktsioon), inimesed ise loovad tegelikkuse, kui nad käitumisele tähenduse annavad.

Sotsioloogia
thumbnail
22
docx

Sotsioloogia eksam

SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine on korrastatud, korduv ja seadus

Sotsioloogia
thumbnail
18
docx

Sotsiaaloogia eksam

SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühiskonna

Sotsioloogia
thumbnail
6
doc

Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused

keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast · Põhistatud teooria - uuringustrateegia, kus eesmärgiks on seatud teooria loomine. 7. Vaatlusmeetod Vaatluse abil saame teada, mis tegelikult juhtub. Vaatlus kui meetod on laialt kasutusel infoteaduses

Pedagoogika uurimismeetodid
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

- seadusandlik eksperiment ­ seda liiki kasutatakse, kui seadusandjal on ette kahtlused selles, et kuidas võib ühiskond reageerida mingi seaduse muudatusele konkreetselt. Siis antakse seadus välja n-ö eksperimentaal korras. Peale eksperimendi lõppu otsustatakse, kas anda see nii välja või mtte. Näide Inglismaalt, kus anti välja eksperimentaalkorras seadus, mis kaotaks sanktsiooniliigina ära surmanuhtluse. Sotsiaalteadustes kasutatavad uurimismeetodid saab jagada kolme rühma: 1. Inimeste objektiivsete elamistingimuste uurimiseks mõeldud meetodid (nt dokumentide uurimine, küsitlus, vaatlus) 2. Meetodid inimeste sisemaailma uurimiseks (nt inimeste päevikute uurimine, laboratoorne eksperiment, küsitluse teatud vormid) 3. Meetodid, millega uuritakse inimeste reaalset käitumist, (nt vaatlus, loomulik eksperiment) Sotsioloogiat huvitab inimene kui ühiskonna ja grupi liige

Õiguse sotsioloogia
thumbnail
32
docx

SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM

1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumis

Eesti keel
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................

Sissejuhatus sotsioloogiasse



Lisainfo

Kordamisküsimused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun