50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
467 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Canizares
Õppematerjali autor
4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika “karjääriredeli” valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi (“meritokraatia”) vanus. RAAMATU KÜSIMUSED Sotsioloogia Ivar Aimre 2005 1 Sotsiaalsed protsessid (257-259) Inimene elab muutuste kulgemise ehk protsesside sees (looduses nt päevad järgnevus). Ka inimtegevuses ilmnevad pidevad ja korduvad, ühed ja samad või väga sarnased nähtused. Sotsiaalprotsessid on nähtuste seeriad, mis mõjutavad üksteist vastastikku või toimuvad gruppide organisatsioonis ja struktuuris ning millel on inimeste või koosluse elementidevahelised seosed.
grupiühtsuse vahetu kogemuse. Nt vihmatants ei pruugi tuua äikest, ent vabastab pikaaajalisest põuast tingitud isiklikust sotsiaalsest stressist. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid- erinevate uskude vahel on alati olemas potentsiaalne konfliktivõimalus. Kuna siin on vähe lootusi kompromissi saavutada, on ususõjad maailmas olnud ühed kõige verisemad ja kauakestvamad. Kui ühiskonnas on rohkem kui üks usk, on see alati seotud konfliktidega. Üks sotsioloogia põhiprintsiipe: sama sotsiaalne süsteem võib, sõltuvalt kontekstist ja sellega seotud sotsiaalsetest gruppidest, olla nii omaksvõttev kui ka eemaletõukav. Siiski leidub kõigis inimühiskondades minimaalne uskumuste kogum, mis 1. Annab elule mõtte 2. Seletab tundmatut 3. Vähendab elu tähtsatest siiretest tulenevaid pingeid 4. Tekitab uskujate vahel solidaarsustunde Uskumuste süsteemide strktuur 1
5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused õpiku materjali kohta (valida tuleb üks kahest raamatust) Hess, Markson, Stein (2000) Sotsioloogia. Külim. 1. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (lk. 220-223) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside läbi, mis on ühiskonnasisesed või välised. Keskkonnast tulenevad muutused: maavärinad, haigused, kliimanihked, reostus, resursside ülekasutamine
ALAIN TOURAINE (1988) 1. Kõik sotsioloogilised uurimused, sõltumata sellest, missugusest teoreetilisest perspektiivist nad lähtuvad rõhutavad teadusliku teadmise spetsiifilist kvaliteeti võrreldes argiteadmistega. 2. Kõiki ühiskonda puudutavaid arvamusi, väiteid, seletusi ja tõlgendusi võib mõista kui sotsiaalsete suhete väljendust. 3. Sotsiaalsed suhted väljenduvad sotsiaalses tegevuses 4. Sotsiaalsete suhete tegelikule olemusele osutamine on sotsioloogia ülesanne. See on sotsioloogiline interventsioon ühiskonnaellu. 5. Sotsioloogia ülesanne on argimõtlemise kriitika ja osutamine sotsiaalsetele suhetele. 6. Sotsioloogia kui teaduse sekkumine ühiskonnaellu põhineb 3 kriteeriumil: a) väljakujunenud oma andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodid. Võimaldab sotsiaalseid suhteid ja nende väljendumist sotsiaalses tegevuses süsteemselt tunnetada. b) Sotsioloogial on oma mõistete süsteem, mis struktureerib reaalsust
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida ühise eesmärgi nimel. D
individuaalne elulugu on seotud ajaloo ja ühiskonnaga. SOTSIOLOOGILINE MÕTTEVIIS Bauman- näha sotsiaalset individuaalses, kõik järeldused peavad olema loogilised, põhjendatud, seletatud. Tegutsemise motiivid ja tagajärjed. Kuidas me seletame, mis toimub meiega ja meie ümber. SOTSIOLOOGIA AJALUGU 1839- mõiste “sotsioloogia” 1876- esimene kursus Yale ülikoolis 1893- esimene õppetool Chicago ülikoolis 1896- esimene sotsioloogia professor E.Durkheim Eestis: 20.saj esimene pool, elulaadi uurimine 60’ndate keskel rajatakse sotsioloogia üksus TRÜ’s 70’ndatel luuakse sotsioloogia sektor TA Ajaloo Instituudis Sotsioloogiale panid aluse Comte (1798-1857) ja Martineau (1802-1876). KLASSIKALINE SOTSIOLOOGIA Durkheim (1858-1917)- Ühiskond kui omaette reaalsus. See koosneb omavahel seotud sotsiaalsetest elementidest(olulisemad moraalsed normid). Ühiskond kujutab endast moraalset tervikut
Mis on sotsioloogia? 1. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Avalik → Tulemuste esitamine arusaadaval viisil, sissejuhatavate sotsioloogia õpetamine ja õpikute kirjutamine, Professionaalne → Uurimistöö, mida tehakse uurimis-rühmades (defineerides seejuures eeldused, teooriad, kontseptsioonid, uurimisküsimused ja –probleemid), Poliitiline → Sotsioloogilise uurimuse kaitsmine, rahastamine, arengukavade kujundamisele ja nende hindamisele orienteeritud, Kriitiline → Distsipliini kriitilised debatid (nii uurimissuundade sees kui ka nende vahel) 2
tehakse, miks asjad on nii nagu nad on, ja miks mitte teisiti. Inimene ei eksisteeri ega saagi eksisteerida üksi, niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui sellega liitub veel hulk töötuid muutub see ühiskondlikuks probleemiks. Sotsioloogi töö on andmeid koguda ja tõlgendada tekkinud situatsiooni. Samuti ka ennustada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid