9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall Na+Cl -> NaCl Liigitus: 1)Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 2)Vesiniksoolad: NaHCO3; NaH2PO4 3)Hüdroksiidsoolad: CaOHCl 4)Kaksiksoolad: KAl(SO4) 2*12H2O Keemilised omadused: 1)Reageerivad endast tugevama happega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 2)Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3) Vees lahustuvad soolad reageerivad metallidega aktiivsusrea alusel(iga aktiivsem tõrjub soolast vähem aktiivse)(va Li;K;Ba;Ca;Na kuna reag H2O) CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 4) Vees lahustuvad soolad reageerivad omavahel CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel
2NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O Soolad Sool koosneb metalli ioonist ja happejääkioonist. Nimetuse lõpp saadakse vastavalt happejääkioonile. Cl - kloriidioon - kloriid - oks. aste -1 SO3 - sulfitioon - sulfit - oks. aste -2 S - sulfiidioon - sulfiid - oks. aste -2 SO4 - sulfaatioon - sulfaat - oks. aste -2 CO3 - karbonaatioon - karbonaat - oks. aste -2 PO4 - fosfaatioon - fosfaat - oks. aste -3 NO3 - nitraatioon - nitraat - oks. aste -1 Soolade keemilised omadused · vees lahustuvad, soolad reageerivad leelistega · sool reageerib soolaga. Na2SO4 + BaCl2 = 2NaCl + BaSO4 · aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema tema soolalahusest välja. Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu. Erand. K, Na, Ca, Ba metallid ei tõrju teist metalli tema lahusest välja kuna nad reageerivad veega. · tugevam hape tõrjub nõrgema tema soolast välja. H2SO4 HCl;HNO3 H3PO4 tugevuse järjekorras H2SO3 H2S;H2CO3 Sool (lah.) + sool (lah
H2O + HCl H3O + Cl molekulidega Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad mitmes järgus H2SO4 H + HSO4 HSO4 H + SO4 Hapete saamine: happeline oksiid + vesi hape sool + hape hape + sool Alused on ühendid, mis dissotseerudes annavad lahusesse OH ioone Leelised - tugevad alused KNaCaBa Aluste saamine · aluseline oksiid + vesi hüdroksiid (+ vesi) · aktiivne metall + vesi · lahustuv alus + hape ml alus + vesi Soolad soolade dissotsiatsioon l soolad on tugevad elektrolüüdid ja dissotseeruvad täielikult Al2(SO4)3 2Al + 3SO4
KONTROLLTÖÖ nr 2 TEEMAD: Oksiidid, alused, happed, soolad. Ioonvõrrandi koostamine. 1. Oksiidide nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 2. Hapete nimetused + valemid. Vaata õp lk 132 tabel. 3. Aluste nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 4. Soolade nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 5. Oksiidide saamine. Metall / Mittemetall + hapnik -> OKSIID Näiteks: a) 4 Na + O2 -> 2 Na2O b) N2 + 2 O2 -> 2 NO2 Mittemetallid lihtainetena, millel on alati indeks 2: H2 O2 F2 N2 Cl2 Br2 I2 6. Hapete saamine.
Oksiidid Happed Alused Soolad Nimetused 1) Mittemetallioksiidide nimetustes tähistatakse Hapete nimetused peavad olema peas. Vesiniksoolade nimetustes lisatakse happeaniooni nimetuse ette elementide aatomite arvud kreeka keelest "vesinik", mille ees on mitme vesiniku aatomi korral aatomite tuletatud eesliidetega (Cl2O- diklooroksiid)
komplekshüdriide. 2) Vesi (vesinikoksiid, divesinikoksiid H2O) Levinuim ja praktiliselt tähtsaim H ühend Veega kaetud ¾ Maa pinnast; peale hüdrosfääri esineb atmosfääris,litosfääris, biosfääris Biol. protsessid mõeldamatud vee osavõtuta Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid, ülipuhast vett on suhteliselt raske saada - dest. vesi, bi- ja tridestillaat + täiendav puhastamine Loodusliku vee lisandid (peam. soolad, lahustunud gaasid) - mered, ookeanid: domineerivad kloriidid - (sooladesisaldus kuni 4%) - mageveekogud: domineerivad vesinikkarbonaadid – (sooladesisaldus kuni 0,05% taval.) Linna veevarustus: peam. pinna-, osal. põhjavesi pinnavesi osoneeritud või klooritud (puhastatud: Al2(SO4)3 → Al(OH)3 , haarab kaasa lisandeid) filtritud Põhjalikum puhastus: destillatsioon, ioonivahetus Füüsikal. omadused - rida anomaalseid omadusi: kõrge sulamis- ja aurustumissoojus
c) leelis + sool = UUS ALUS + UUS SOOL 3KOH + FeCl3 = 3KCl + Fe(OH)3 d) Alused ei reageeri alustega va. amfoteersed hüdroksiidid Zn(OH)2 + KOH = KZn(OH)3 Cr(OH)3 + KOH = KCr(OH)4 Al(OH)3 + KOH = KAl(OH)4 või K3Al(OH)6 kaaliumheksahüdroksiidaluminaat Saamine: 2Na + 2H2O = 2NaOH = H2 Li2O + H2O = 2LiOH CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 6. SOOLAD SOOL ühend, mis koosneb metallioonidest ning happeanioonidest. Tekib happe ja aluse reageerimisel. 1. Liigitus 1.1 Lihtsoolad KCl NaCl- keedusool Na2CO3- (pesu) sooda KNO3- kaaliumnitraat 1.2 Vesiniksoolad NaHCO3- söögisooda 10 KH2PO4- kaaliumdivesinikfosfaat 1.3 Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl 1.4 Liitsoolad
2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O Reageerimine sooladega vahetusreaktsioon. Lähteained peavad olema mõlemad lahustuvad ja saadustest peab olema vähemalt üks lahustumatu. Tekivad hüdroksiid ja sool. CuCl2 + 2NaOH = Cu(OH)2¯ + 2NaCl Lagunemine kuumutamisel lagunemisreaktsioon. Tekivad aluseline oksiid ja vesi. Ei lagune IA metallide hüdroksiidid. Cu(OH)2 = CuO + H2O 5.7 Soolade keemilised omadused. Vees lahustuvad soolad esinevad lahustes ioonidena: Na2SO4® 2Na+ + SO4-2 Praktiliselt lahustumatud soolad annavad lahusesse ioone väga vähe. Reageerimine metallidega asendusreaktsioon. Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Tekivad sool ja metall. Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu NB! Metallid, mis reageerivad külma veega (IA ja IIA), ei asenda soola koostises
Kõik kommentaarid