Valge suhkur mürk! Suhkrumasendus magus suhkrumürk MIKS ON SUHKUR MEIE KEHAS MÜRGINE 1957 püüdis dr William Coda Martin vastata küsimusele: millal toit on toit ja millal mürk? Tema "mürgi" definitsioon oli: "Meditsiiniliselt: iga aine, mis viiakse kehasse, mida seeditakse või mis tekib kehas ning põhjustab või võib seal põhjustada haiguse. Füüsiliselt: Iga aine, mis pidurdab katalüsaatori toime. Katalüsaatorit on tühine kogus aine, kemikaal või ensüüm, mis aktiveerib reaktsiooni." Sõnaraamat annab "mürgi" kohta
SOOL JA SUHKUR TOIDUS Sool Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid reeglina saadakse seda soovitatavast palju rohkem ja soola tarbimist tuleb piirata. Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku ja suurendada südamehaiguste riski. Mis on sool? Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Triiki teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g ja sisaldab ligikaudu 2 g naatriumi. Naatrium Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool. Toiduga saame naatriumi kolmest allikast: looduslikest toiduainetest, nt kartul, köögiviljad; taimedest on mõnevõrra suurema naatriumisisaldusega maitsetaimed; töödeldud toiduainetest ja väljas söömas käies;
Sool Sool on vürtside hulgas üks kõige populaarsematest. Selle koostisosadeks on naatrium ja kloriid. Sool on oluline loomasöödaks ja ka toidu maitsestamiseks ning säilitamiseks. Kloriidi ja naatriumi ioonid, kaks kõige suuremat soola koostisosa, on vajalikud kõikidele elusolenditele ellujäämiseks, kaasaarvatud inimestele. On erinevaid soolasorte: rafineerimata sool (meresool) rafineeritud sool (lauasool) jooditud sool (pansool) Soola leidub valgetes, heleroosades või helehallides värvides. Enamasti saadakse soola mereveest või settinud kividest. Söödavad, kivist saadud, soolad võivad olla värvilt õrnalt hallikad oma mineraalide sisalduse tõttu. On teada, et mõned isoleeritud kultuurid, näiteks Lõuna-Ameerikas, tarbivad soola väga vähe, kuna nende esivanemate jaoks oli väga tähtis taimetoitlus ning soola ei peetud tervislikuks.
Sarnaselt toorsuhkrule koosneb pruunsuhkurgi sahharoosikristallidest, mida katab siirupikile. Osa teadlasi on pruunsuhkrust leidnud inimesele kasulikke aineid. Suhkrurooistanduste töölised söövad päevade kaupa suhkruroo osi kuid neil pole ei kaariest ega parodontiiti. Rafineeritud suhkrust võib aga tekkida sõltuvus "sugarholism". Pruunil suhkrul on karamellist tingitud mõrkjas maitse, mistõttu see on veidi vähem magus kui valge suhkur. Tükisuhkrut on saadaval pehmet ja kõva, suurt ja väikest, valget ja pruuni. Peenestatud suhkur sulab rutem, aga tükk on atraktiivsem. Loomulikult lisab rafineerimine keemiat ja seega võiks eelistada pruuni, kuid sellel on maitsenüanss juures. Kohvi ja teed võiks juua hoopis suhkruta või kasutada mett. Milline suhkur on tervislik? Ei saa üheselt väita, et üks suhkur on teisest kasulikum. Energiat annavad nii pruun kui ka valge suhkur praktiliselt sama palju
Erinevad soolad ja suhkrud Soolad Mis on sool ? Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat kui pelgalt maitseaine. Tegelikult ei saaks me ilma soolata elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu, kultuuri ja religioone. See teeb võimalikuks kõige elava olemasolu, sest elu sai alguse meie planeedi soolasest ürgookeanist. Erinevad soolad : Meresoolas on 84 elementi, mineraalained ja mikroelemendid on selles inimorganismile täpselt sobivas õiges tasakaalus. Lauasoola valmistades eraldatakse meresoolast ülejäänud 83 elementi ja järele jääb naatrium. Kuna on leitud, et puhas naatrium tekitab terviseprobleeme,
Soola ja suhkru võrdlus 1. Ajalugu ja jõudmine Euroopasse. 1.1 Suhkur Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal. Esimesena hakati suhkrut valmistama suhkruroost. Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt, nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Kuna suhkruroog nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba, India, Filipiinid ja Mehhiko. Suhkru tootmine kasvas 15
......................................................................... 6 1.3Piima konservid..................................................................................................................6 1.4Juustud............................................................................................................................... 6 Juustu ajalugu..............................................................................................................................7 2. Suhkur..................................................................................................................................... 9 Kodune töö- Suhkruliigid..........................................................................................................10 3.Maitsetaimed ja maitseained..................................................................................................12 3.2Äädikas.....................................................................................
luuaksegi soolestikus terve keskkond, mis parandab ka jääk- ja mürkainete väljutamist, soodustab normaalset seedimist ning tugevdab paikset immuunsust. Biotooted (ka pett ja Gefiluse tooted) on kasulikud liigeste haigustel, korrastavad seedimist, tõstavad immuunsust, pikendavad eluiga, alandavad kõrget vere-rõhku, parandavad ainevahetust, hoiavad ära vähi tekke. Laktoos on disahhariid, mis koosneb glükoosi- ja galaktoosijäägist. Laktoos on nõrgalt magusa maitsega suhkur. Piima laktoos on vastsündinutele esmane energiaallikas ja ülivajalik galaktoosiallikas. Väga oluliseks galaktoosiallikaks jääb piimasuhkur inimesele kogu eluks. Laktoos soodustab seedekulglas happelise keskkonna kujunemist ning aitab kaasa kaltsiumi omastamisele. Mõnedel inimestel on laktoosi seedumine teatud määral häiritud. Neile sobivad toiduks vähendatud piimasuhkrusisaldusega tooted, näiteks hapendatud piimatooteid. Neile, kes üldse laktoosi ei talu, on laktoosivabad eritoidud
Kõik kommentaarid