Sojauba (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

26

pptx

Sojaoad

Sojaoad Põllumajandus Anastassia Umrihhina 11.  Mis see on?  Sojauba (Soja hispida)on üheaastane liblikõieline taim. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Kuigi kõige sagedamini kasutatakse kollaseid sojaubasid, võib nende värvus varieerub kollasest kuni mustani.  Sojauba kasvab kõige paremini seal, kus suve keskmine õhutemperatuur on +20–+30 °C. Ta talub mitmesugust pinnast, aga kõige paremini kasvab niiskel lammimullal, kus on palju orgaanilisi aineid.  Kodustamine ja levitamine  Sojaoa metsik eellane kasvas Kesk-Hiinas. Seda kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus. Hiina müüdi järgi kuulutas legendaarne Hiina keiser Shennong viis taime pühaks: sojaoa, riisi, nisu, odra ja hirsi.

Geograafia

11

doc

Taimed ja puuviljad

950 kilogrammi ja Aafrikas vaid 787 kilogrammi hektarilt. Seega on maapähkli hektarisaak Ameerika Ühendriikides isegi sojaoa saagist suurem. Suurimad maapähklikasvatajad tänapäeval on India ­ 1978. aastal 7,1 miljonit hektarit, ja Hiina ­ 2,5 miljonit hektarit. Järgnevad Senegal, Ameerika Ühendriigid, Nigeeria, Birma, Indoneesia. Maapähkel on troopika- ja subtroopikataim ja tema levikuala langeb mõneti kokku sojaoa omaga, ainult Aafrikas on ta rohkem levinud. 1986. aastal kasvatati sojauba Indias juba 7,8 miljonil hektaril ja Hiinas 3,4 miljonil hektaril. Maapähkli kui maailma toidutaime tähtsuses ei ole kahtlust. Õlitaimena on ta sojaoa järel teisel kohal, kuuludes seemnete väga kõrge õlisisalduse poolest ühte selliste kuulsustega nagu seesam ehk kunzuut, riitsinus ja õlipalm. Seejuures annab ta väga väärtuslikku õli, mis on parem sojaõlist ja jääb vaid pisut maha maailma parimast, õlipuu oliivõlist.

Geograafia

5

docx

Taimehaigused

Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik ­ haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil ­ tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemili

Taimekahjustajad ja nende tõrje

6

doc

Loodustoodete kordamine

peapöörituse korral. Kõrvaltoimeid esineb harva, peavalu, allergilised nähud. Naistepuna (Hypericum perforatum)- Depressioonivastane, rahustav. Naistepuna tarvitamise perioodil tuleb hoiduda päevitamisest ja solaariumist, sest suureneb naha valgustundlikkus. Ei soovitata alla 12-aastastele lastele. NB! Nüüdisaegse seisukoha järgi peetakse õigeks naistepunapreparaate mitte kasutada samaaegselt mistahes teiste ravimitega. KT3 1. Probiootikumid, prebiootikumid 2. Soja 3. Antioksüdandid, nende looduslikud allikad 4. Leesikalehed, pohlalehed (lad k nimetus, kasutamine, hoiatused kasutamisel) 5. Ingver (lad k, kasutamine) Lisaküsimus: küllastumata rasvhapped 1. Probiootikumid ­ bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid. Elusaid mikroorganisme sisladavad tooted, mis loovad sooles ebasoodsa keskkonna patogeensete mikroorganismide paljunemiseks ja stimuleerivad soole limaskesta lokaalseid kaitsemehhanisme

Loodus

14

rtf

Eritoitumine

kõhulahtisus, kõhnumine ja kasvupeetus. Umbes 30% puuduvad need tunnused hoopis. Haigusele viitavad rauavaegusaneemia, luude hõrenemine, liigesevaevused, neuroloogilised häired, naha ja juuste muutused. Haigus võib kaasneda ka varem diagnoositud haigusele (diabeet, kilpnäärmehaigus jt.). Ravi Ainus ravi on gluteenivaba dieet, mida haiged peavad järgima kogu elu. Glutenivaba dieedi korral on keelatud rukki-, nisu-, kaera- ja odrajahutooted. Süüa on lubatud riisi, hirssi, maisi, soja, tatart ja nendest valmistatud tooteid. Kui tsöliaakiahaige peab rangelt kinni dieedist, siis taastuvad peensoole limaskesta hatud täielikult 1 kuni 2 aasta jooksul. Dieeti peab järgima ka peale paranemist, muidu arenevad taas haigusnähud. Tsöliaakia puhul kujuneb kurnatus ja pikaajalisel püsimisel suureneb oht seedekulgla pahaloomuliste kasvajate tekkeks. Kauplustes on müügil gluteenivabad tooted. Toodetele on joonistatud vastav märk ­ ring mahakriipsutatud viljapeaga.

Toitumisõpetus

23

docx

Köögiviljad ja seened

Väga palju herneid kasutavad konservitööstused konserveeritud ja külmutatud toodete valmistamiseks. Suhkruhernes e lesthernes Selle herne omapäraks on see, et kaunade sees pole tugevaid kiude, st süüa saab kogu kauna. Kaunad on sama magusad ja heamaitselised nagu noored hernedki. Toiteväärtuselt sarnane tavalisele hernele. Serveeritakse tavaliselt keedetult või aurutatult praelisandina või iseseisva köögiviljaroana võiga ülevalatult. Kasutatakse ka konservide valmistamiseks. Sojauba Pärit Hiinast ja Jaapanist. Kasutatakse nendes maades hästi palju. Soja on ideaalne neile, kes ei saa süüa piima ega piimatooteid, seega neile, kes ei saa täisväärtuslikku valku. Näiteks meie toidukultuuris on piim ja piimasaadused suurepärased valgu allikad. Jaapanis ja Hiinas on lehmapiim praktiliselt tundmatu, seal on sojapiim, soja kohupiim, jne. Sojal pole ei meeldivat maitset, lõhna ega välimust. Ta on kaunvili, mille valguline koostis muudab ta eriliseks

Kokandus

10

docx

Taimekasvatuse üldkursus.

tähendab rohkem väetiste kasutamist põllumajanduses. *Põllupinna muutused+maahinna kasv. Põllumajadus intensiivistub st väikeselt pinnalt tahetakse saada rohkem saaki sest põllupinda üha vähem. *Poliitilised otsused. Kesade kasutuselevõtt- 3milj. ha põllumaad juures *Taimetoitainete tasakaal. Arengumaades tasakaalustatud väetised. Lisaks N-le veel P ja K *Kaubanduslike kultuuride kasv. börsikultuurid: mais, riis , nisu. Soja, suhkruroog, puuvill jt. *Biokütus- uus turg: biodiisel, biogaas,bioetanool jms. *Väetiste tööstus. Väetistes kasutatavate toiteelementide kasutamine tööstuses ( ammooniumsalpeeter) Teraviljakasvatuse tähtsus: *peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim. *konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt, allapanu *tööstuse tooraine- Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber

Teraviljakasvatus

8

pdf

TOMAT taimekaitse

TOMAT Tomat (Lycopersicon), peamiselt üheaastaste rohttaimede perekond maavitsaliste sugukonnast, ka nende taimede vili; 7 (teistel andmetel 3) liiki Lõuna-Ameerikas. Köögiviljana viljeldav harilik tomat (L. esculentum) on püstise või roomava varrega, katkestunult sulgjate lehtedega taim. Kahesugulised kollased õied paiknevad keerisõisikutes, vili (botaaniliselt mari) on läikiva nahkja kestaga, valminult harilikult punane, kollane või oranž. Taime katavad valkjad näärmekarvakesed, mille eritis annab tomatile iseloomuliku lõhna. Euroopasse toodi tomat varsti pärast Ameerika avastamist, algul kasvatati teda ilutaimena. Majandusliku tähtsusega köögiviljaks sai tomat Euroopa lõunaosas 19. sajandi keskpaiku. Esimesed teada olevad kirjalikud ülestähendused tomatist Eesti alal, esialgu „nooriku õuna” nimetuse all, pärinevad 19. sajandi algusest, köögiviljana hakati teda laiemalt kasvatama alles 20. sajandi algul.

Agraarpoliitika

Kommentaarid (0)