Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sippari linna arhitektuur, skulptuur, reljeefid, pitsatid, rituaalsed esemed, tarbekunst (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #1 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #2 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #3 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #4 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #5 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #6 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #7 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #8 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #9 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #10 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #11 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #12 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #13 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #14 Sippari-linna arhitektuur-skulptuur-reljeefid-pitsatid-rituaalsed esemed-tarbekunst #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Germoo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v

Ajalugu
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
thumbnail
76
rtf

Vana-Egiptus

ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Geomeetria oli vajalik ehitustöödel ­ arvutati pindala ja ruumala. c. Arstiteadus: · Osavad kirurgid tegid keerukaid silmaoperatsioone. · Haiguste tõrjeks ei aita maagia vaid õige diagnoos ja ravi. 4. Kirjandus: a. Seotud religiooniga: · Hümnid b. Ilmalik kirjandus lühivormidena (novellid): · Kuulsaim teos "Sinuhe jutustus" ­ minavormis tagasivaade üliku seiklusrohkele elule. 5. Arhitektuur: a. Materjaliks kivi, mille sünnimaaks Egiptust peetakse. b. Hauakambrid: · Mastaba ­ varasem üliku hauaehitis (piklik längusküljeline kast). · Astmik püramiidid vaaraole (u 2650 eKr) 6X mastaba. · Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal ­ suurim ja vanim Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni).

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

Toimus neoliitiline revolutsioon ­ üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Antropogeneesi põhijärgud: Homo habilis ­ ilmus 2,5 milj. aastat tagasi (vanem kiviaeg), tegeldi koriluse ja küttimisega. Kasutati viskeoda küttimisel. Homo erectus ­ ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav. Neandertaallane ­ (konspektis pole midagi olulist kirjas) Homo sapiens ­ ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst. Neoliitiline revolutsioon ­ üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati-Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel). 2.Idamaade ristisõjad Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda. Ristisõdade tagajärjed. Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud

Ajalugu
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Tark inimene, nüüdisinimene. Euroopasse jõudsid 45 000 a tagasi. Tööriistad luudest ja sarvedest. Cro-Magnoni inimene e Kalapüük! kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Cro-Magnoni org Lõuna- Sugukonnad. Prantsusmaal. Kunst! Kasutasid vibu, kodustasid koera. *Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest. *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Muinasaja inimeste uskumused : Animism Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma

Ajalugu
thumbnail
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios ­ muistne, vana + logos ­ sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu ­ tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid ­ muistised ­ esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun