50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
78 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raudo
Õppematerjali autor
ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse siikaattelliseid? Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5) Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste katsetamisel?
Immutatud 2,1 6 33,5 558,3 19,1 1,9 6. Järeldus Katsetatud silikaattelliste keskmiseks tiheduseks tuli 1897 kg/m3, Kirjandusliku allika väitel kuuluvad tihedusega 1810-2000 kg/m3 silikaatkivid brutokuivtiheduse klassi 2,0 [2] Katsetatud silikaattelliste keskmine veeimavus massi järgi tuli 10,5 % ja mahu järgi 19,9 %. Kirjandusliku allika väitel vastab silikaattellis (88x120x250) EVS-EN 771-2:2011 standartile, kui veeimavus massi järgi jääb vahemikku 10-15%. [3] Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 27 N/mm 2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 25. [4] Katsetatud immutatud silikaattelliste keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 16,8 N/mm 2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 15. [4]
ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse siikaattelliseid? Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5) Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste
Immutatud 2,1 6 25 417 19,1 1,9 6. Järeldus Katsetatud silikaattelliste keskmiseks tiheduseks tuli 1878 kg/m3, Kirjandusliku allika väitel kuuluvad tihedusega 1810-2000 kg/m3 silikaatkivid brutokuivtiheduse klassi 2,0. Katsetatud silikaattelliste keskmine veeimavus massi järgi tuli 9,9%. Kirjandusliku allika väitel vastab silikaattellis (88x120x250) EVS-EN 771-2:2011 standardile, kui veeimavus massi järgi jääb vahemikku 10-15%. Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 26,9 N/mm 2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 25. Katsetatud immutatud silikaattelliste keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 19,9 N/mm2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 15.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 3 2020 Tehiskivi Rühm: EAEI31 Aron Lemets 192680 Tanel Juhendaja 21. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Tehiskividel määrata tihedus, veeimavus, surve- ja paindetugevus. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattellis 3. KASUTATUD VAHENDID Kaal, täpsus 0,1g Joonlaud, täpsus 0,5mm Press 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110°C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha massi määramisel ei tohi viga üle 5 g ja mõõtmisel üle 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmised tuleb teha erinevatest kohtadest – kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt
1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 3 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Tehiskivide katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 2.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus, mis olid 105-110 oC juures kuivatatud. Proovikehad kaalutakse ning mõõdetakse nende geomeetrilised mõõtmed. Igat külge mõõdetakse 3 korda ning seejärel arvutatakse nende aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliste keskmiste järgi arvutatakse proovikehade ruumala. Seejärel
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.6 2017/2018 Tehiskivi katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEHISKIVIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on silikaattellise tiheduse, paindetugevuse ning survetugevuse määramine. 2. Katsetatavad materjalid Katseid tehti silikaattellistega. 3. Kasutatud töövahendid Hüdrauliline press survetugevuse leidmiseks Kaal katsekehade massi leidmiseks Joonlaud katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. Katse metoodikad 1 Tiheduse määramine Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutades aritmeetilise keskmisega leitud mõõtmeid. Tihedus arvutatakse i
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid