50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Butterfly18
Õppematerjali autor
FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja aluspinna sobivust veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati paigaldada allapoole veetõket vastavalt tootja juhistele. Fibergum sobib kasutamiseks kõikide levinumate põrandatrappidega. Kontrolli kokkusobivust trapiga Kiilto tehnilisest nõustamisest või põrandatrapi
Plaatimine Sein: Tööd tehes kasutatakse Kiilto Fibergum hüdroisolatsioonimastiksit. Esmalt valmistatakse sein ette. Seejärel krunditakse seinad Kiilto Fibergum Primeriga. Kui on tegemist kipsplaadiga ei ole kruntimine vajalik. Peale krundi kuivamist kantakse hüdroisolatsioonimastiks nurkadesse, vuukidesse, läbiviikudesse ja teistesse erinevate materjalide liitekohtadesse ning pannakse peale Kiilto nurgatugevdus lint. Läbiviikudesse ning kanalisatsioonitorudele on olemas 55mm ja 110mm kanga tükid, kui on suurus erinev tuleb see ise välja lõigata. Kui on tugevduslindid paigaldatud kantakse tervele seinale üks kiht hüdroisolatsioonimastiksit, mis kuivab normaaltingimustes umbes 2 tundi. Kui pind on kuivanud kantakse seinale teine kiht Fibergum-i. Põrand: Esmalt eemaldatakse põrandalt tolm tolmuimejaga. Seejärel krunditakse põrand Start Primeriga segatuna veega 1:4. Põrandapinda kruntides võib kasutada rulli, valades väike kogus krun
Pinnad tuleb puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid eemaldatakse. Seinte ja põrandate tasapinnalisust ja loodsust kontrollitakse sirge lati, või loodiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumides peab olema põrandakalle trapi suunas. Soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50. Kalded peavad tagama vee äravoolu ning vältima loikude teket. 2. Niiskustõke ja hüdroisolatsioon. Vee ja niiskuse isoleerimise vajalikkusest: Hoone tarinditesse imbuv vesi kahjustab nii viimistlust kui konstruktsioone. Korterelamutes tuleb lisaks oma ruumide rikkumisele arvestada ka naabritele põhjustatud kahjuga. Vähem aga ollakse teadlikud teisest olulisest probleemist tervisekahjustustest. Niiskuskahjustused hoones loovad soodsa keskkonna mikroobide ja hallitusseente paljunemiseks. Nii mikroobid
põrandasse ja seinte märga tsooni peaks vältima. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, du¯iruum, sauna leili- Tööde käik ja pesuruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja Pesuruumide põrandad ja seinad
tõusta kuni sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida. Ruumide jaotus: Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum, sauna leili ja pesuruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim,näiteks dussi ümbruses. See tsoon nõuab väga efektiivset veetihendust ning ruumi kujundamisel tuleb jälgida, et detailid, mis ei koosne niiskuskindlatest ja niiskuse suhtes stabiilsetest materjalidest, nagu uksed-aknad jms inventar, oleksid kaitstud otseste veemõjutuste eest. Niiskete ruumide ja märgade ruumide
Tarvo Maaring V-07 1. Sõltuvalt niiskusest jaotatakse ruum millisteks tsoonideks ? Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Põrandate tasandamine Juhendaja: Merike Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Kui räägitakse põrandate ehitamisest, siis mõeldakse enamasti selle all uue parketi, PVC, keraamilise plaadi või muu kattematerjali paigaldamist. Kuid väga oluline on aluspinna ettevalmistamine. Ebatasast või nõrka aluspinda ei paranda lihtsalt kalli viimistlusmaterjaliga, selleks on vaja korralikult pind tasandada. Vannitubade ja pesemisruumide põrandad Pesuruumi plaatimine algab pindade ettevalmistamisest. Pinnad tuleb kõigepealt puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid tuleb eemaldada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumis peab olema põrandakalle trapi suunas (soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50). Põranda tasandamiseks on kõige odavam variant kasutada tavalisi betoonisegusid (Weber S-30, S-100), kuid nee
Aga kui ruumis on suurem niiskuseoht, siis peaks ikka olema tsemendibaasil krohvisegu parem 45. Võrdle: kips- ja puitkiudplaati Puitkiudplaat on tugevam kui kipskiudplaat 46. Võrdle: tsement- ja kips- põrandatasandussegu Tsementsegud kannatavad tugevamat koormust ja on krobedamad. 47. Võrdle: silikoonid ja aküülmassid Silikooni kasutatakse liikuvates osades. Silikoon on kiht mis ei lase niiskusel läbi pääseda 48. Võrdle: hüdroisolatsiooni ja niiskustõket Hüdroisolatsioon kaitseb konstruktsiooni otsese vee eest, aga niiskustõke niiskuse eest. 49. Võrdle: kivi- e. klinkerplaadid ja poorsed plaadid Klinkerplaadid on valmistamisel põletatud üle 1000oC, aga poorsed plaaid alla 1000oC Klinkerplaadid on vähem poorsed, külma ja happekindlad 50. Võrdle: välis- ja sisetöödevärve Välistöövärvid on suurema vee- ja kriimustuste kindlamad. 51. Võrdle: silikaat- ja lubivärvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid