Saksamaa 1945-2009 (1)

SAKSAMAA 1945-2009
Besatzungszonen in Deutschland 1945-1949
Põhiküsimuseks sai peale sõda, et mis Saksamaaga teha. 1944. aastal oli Roosevelti rahandus-minister Henry Morgenthau1 tulnud välja kavaga ( Morgenthau plaan) jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu , mistõttu jäeti kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa jagamises neljaks okupatsioonitsooniks, oma tsooni pidid saama NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry Truman ja Suurbritannia esindajaks sai poole konverentsi peal uus leiboristist peaminister Clement Attlee, otsustati:
1) Saksamaa ja Austria jäävad eraldi riikideks,
2) Saksamaa, Berlin, Austria ja Wien tuleb igaüks jagada neljaks okupatsioonitsooniks,
3) Poola läänepiir nihkub Oderi jõeni, kuid suur osa Ida-Poolast läheb NSV Liidule,
4) NSV Liit saab endale Ida-Preisimaa2,
5) Saksamaa demilitariseeritakse ja natside üle mõistetakse kohut,
6) NSV Liidul lubatakse oma tsoonis võtta reparatsioonimakse.
See pidi tagama Saksamaa rahumeelsuse.
Entnazifizierung und die Nürnberger Prozesse
Sõjas jäid süüdi sakslased , täpsemalt siis natsionaalsotsialistid. Teisi sõjakuritegusid ei arutatud, olgugi, et NSV Liit (Katõni massimõrv, massivägistamised Ida- Preisimaal , Berlinis ja Budapestis3, poliitiliselt ohtlike inimeste hävitamine Ida-Preisimaal ja Poolas, linnade lauspommitamised, jne) ja USA (vangide ja tsivilistide tapmised Sitsiilias, Saksa ja selle liitlaste linnade lauspommitamised ning tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile) on oma tollase tegevuse eest hiljem palju kriitikat pälvinud. Vähemalt NSV Liidu kuriteod II maailmasõja ajal ei jää maha natside omadest .
Hitler , Himmler , Goebbels, Bormann ja paljud teised olulised NSDAP liikmed olid surnud (Bormanni kohta seda külll