(1) Kohaliku omavalitsuse üksus, milles elab alla 40 000 elaniku, võib moodustada ühise kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega. (2) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni esimees on vallavanem või linnapea. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda; 2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid; 3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet; 6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele ja muule sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud.
(5) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab valla- või linnavalitsus. Põhimääruse eelnõu ja kriisikomisjoni koosseis kooskõlastatakse Päästeameti kohaliku päästeasutusega. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda;
linnavalitsus. Põhimääruse eelnõu ja kriisikomisjoni koosseis kooskõlastatakse Päästeameti kohaliku päästeasutusega. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda; 2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid; 3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet; 6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele ja muule sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud.
(4) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni esimees on vallavanem või linnapea. (5) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab valla- või linnavalitsus. Põhimääruse eelnõu ja kriisikomisjoni koosseis kooskõlastatakse Päästeameti kohaliku päästeasutusega. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda; 2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid; 3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet; 6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele ja muule sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta
(4) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni esimees on vallavanem või linnapea. (5) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab valla- või linnavalitsus. Põhimääruse eelnõu ja kriisikomisjoni koosseis kooskõlastatakse Päästeameti kohaliku päästeasutusega. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda; 2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid; 3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet; 6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele ja muule sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta
Tallinn 2009 Sisukord 1. Töökeskkonna kirjeldus Double Coffee OÜ on klienditeninduse pakkuv firma. Ettevõttes töötab 12 inimest: 1 juhatuse liige, 1 raamatupidaja, 1 peamänedzer, 1 koristaja, 8 klienditeenindajat. Töökorraldus. Töö sisekorraeeskirjadega on puhkeaja ja söömise reziim. Double coffec töötab ööpäevaringselt. Klienditeenindajad töötavad 12 tunniste vahetusega. Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras teguts
70, 1999, s.681 KT kaitstustase OJ operatiivjõud D1 riskipiirkonnad Eestis D2 päästemeeskondade arv Riskianalüüsi valem R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui K= 1 (risk on talutav) Eesti puhul on hea kui see arv on kuskil 3. 03.10. Töökeskkonna riskianalüüs I II III Bioloogilised ohutegurid Füüsikalised-mehhaanilised Keemilised ohutegurid ohutegurid RT nr.38, 2000, s.234 §8 RT nr.15, 2002, s.83 §6 RT nr. 30, 2001, s. 166 §7 Näiteks: bakterid, viirused Näiteks: müra, tolm, suits, Näiteks gaasid, lahustid, jne. vibratsioon jne TTMA, halogeenid jne.
RISKIANALÜÜS Õppejõud: 2015 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja ........................ ametikohal esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Riskianalüüsis on arvesse võetud töökohtade ja töövahendite kasutamisega seotud tervisriske. Analüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas. Lähtutud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellest tulenevatest määrustest. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused. Ps�
Kõik kommentaarid