Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes?
  • Millised on elektrilise ohu allikad loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki?
  • Millest on need tingitud?
  • Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale?
  • Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum?
  • Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust?
  • Mida väljendab poolestusaeg?
  • Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus?
  • Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid?
  • Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist?
  • Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest?
  • Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe?
  • Milline on keskmine aastadoos Eestis?
  • Millised on peamised põhjused et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid?
  • Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal?
  • Millised omadused on kantud kemikaali ohutuskaardile?
  • Milles seisneb tuleoht keemialaboris?
  • Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris?
  • Kuidas seda vältida?
  • Milles seisneb mürgitusoht keemialaboris?
  • Kuidas seda vältida?
  • Millist ohtu kätkevad vaakum ja surveanumad?
  • Milliseid ettevaatusabinõusid tuleb sel puhul kasutada?
  • Mida tuleb silmas pidada kasutades laboris mikrolaineahju?
  • Missugused ohutegurid neisse kuuluvad?
  • Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna?
  • Mille alusel tuleks hinnata rakukultuuride ohutustohtlikkust?
  • Mis kujutab endast töötaja jaoks kõige suuremat ohtu rakukultuuris?
  • Mida teha et tagada ohutus töötamisel rakukultuuris?
  • Miks peab katseloomadega töötades kandma kaitsevahendeid?
  • Keskkonnas või looduses?
Vasakule Paremale
Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #1 Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #2 Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #3 Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #4 Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #5 Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #6 Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #7 Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #8 Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #9 Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #10 Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #11 Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #12 Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #13 Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 187 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janka Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

YXX0010 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Kordamisküsimused 2018 I Tuleohutusalase koolituse arvestuse küsimused. Koostanud A.Põlda. Arvestustöösse tuleb siit 3-5 küsimust. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlevmaterjal,süüteallikas 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?A,B ja C. Kõike kustutab. Kuid põhiliselt tahkete materjalide, põlevvedelike ja kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks. 3. Mis on B ­ klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Õlid, liim, vedelikud. Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained Mis on A ­ klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet? Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased) 4. Millised tulekustutid sobivad A ­ klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulberkustuti j

Riski- ja ohutusõpetus keemias...
thumbnail
5
doc

Riski ja ohutusõpetus iseseisev töö

Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetil

Riski- ja ohuõpetus
thumbnail
25
pdf

Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 ­ Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 ­ Elektritooli konstrueerimine a1882 ­ Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 ­ Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid ko

Füüsika
thumbnail
17
docx

Risk ja ohutus kordamise vastused

Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass ­ tahked ained, B ­ klass - põlevvedelikud ja C ­ klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B ­ klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A ­ klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B ­ klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A ­ klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A ­ klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti. 5. Mille ku

Riski- ja ohuõpetus
thumbnail
25
pdf

Riski- ja ohutusõpetus

YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 ­ Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 ­ Elektritooli konstrueerimine a1882 ­ Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 ­ Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid ko

elektroenergeetika
thumbnail
6
docx

Riski- ja ohutusõpetus

Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi: · parasiitide,

Riski- ja ohuõpetus
thumbnail
4
docx

Riski- ja ohutusõpetus

Iseseisev töö nr.2 Tööinspektsiooni kodulehelt : http://www.ti.ee/index.php?page=809& Kemikaali seadus Mis on ohtlik kemikaal? Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Mille alusel kemikaale identifitseeritakse? Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service'i (edaspidi CAS) numbriga. Mis on ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte? Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses, suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Mida sätestab kutsehaiguse loetelu? Kutsehaiguste loetelu sätestab haigused, mida loetakse kutsehaigusteks (Haigus loetak

Riski- ja ohuõpetus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Lisainfo

Kordamisküsimuste vastused, põhjalik materjal, hõlmab ohutusnõudeid, seadusi, ohtude kirjeldusi ja liike

Kommentaarid (8)

arkiana profiilipilt
arkiana: Päris hea materjal, on suureks abiks arvestuseks valmistamisel. Materjal on väga põhjalik
16:15 11-12-2010
MaritV profiilipilt
Marit Väin: Hea, kokkuvõtlik. Eksamiks kordamiseks suurepärane.
20:49 30-05-2012
iradiscent profiilipilt
iradiscent: osaliselt,aga tegelekult se on suur abi minu jaoks
21:43 10-01-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun