6. Horisontaalroovitus 45 x 45 mm 7. Paroc UNS 37 (IL) 8. 2 x Gyproc GN 13 või 2 x GEK 13 (plaatide vuugid eri kihtides nihutatud) 9. Karkassipostide vahele kinnitatud horisontaaltoed Kipsplaatide hinnad: KIPSPLAAT HARD 13 1.2X2.6 KÕVA Niiskuskindel kipsplaat on kartonkattega kipsplaat, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: suurema õhuniiskuse sisaldusega elumajade ja büroohoonete ruumide nagu vannitoad ja duiruumid seinad ning laed. Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Hind 60,78 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 13 mm. KIPSPLAAT HARD 13 1.2X3.0 KÕVA Niiskuskindel kipsplaat on kartonkattega kipsplaat, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks
6. Horisontaalroovitus 45 x 45 mm 7. Paroc UNS 37 (IL) 8. 2 x Gyproc GN 13 või 2 x GEK 13 (plaatide vuugid eri kihtides nihutatud) 9. Karkassipostide vahele kinnitatud horisontaaltoed Kipsplaatide hinnad: KIPSPLAAT HARD 13 1.2X2.6 KÕVA Niiskuskindel kipsplaat on kartonkattega kipsplaat, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: suurema õhuniiskuse sisaldusega elumajade ja büroohoonete ruumide nagu vannitoad ja duiruumid seinad ning laed. Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Hind 60,78 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 13 mm. KIPSPLAAT HARD 13 1.2X3.0 KÕVA Niiskuskindel kipsplaat on kartonkattega kipsplaat, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe RIPPLAED Referaat Juhendaja:Peeter Savisaar Paide 2010 SISUKORD 1 Sisukord................................................................2 Sissejuhatus..........................................................3 Metall-ripplaed....................................................4-9 Restlaed..............................................................4-6 Alumiiniumist ripplaed..................................
jäikusdiafragmadeks, mis aitavad hoonel vastu võtta tuulest põhjustatud külgkoormusi. Selleks tuleb vahelaed ankurdada hoone seinte külge. Vahelagedele esitatakse järgmisi nõudeid: • peavad olema tugevad • peavad olema jäigad • peavad oma tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele • kestvuselt peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele • peavad olema helipidavad • peavad olema nõutavalt soojapidavad • sageli peavad laed olema veetihedad Vahelaed oma valmistuselt võivad olla: • monteeritavad • kohapeal valmistatavad Vahelaed ehitatakse: • raudbetoonist • terasest • puidust • komposiitkonstruktsioonina (teras+betoon, teras+puit) 32. Monteeritavad raudbetoonvahelaeelemendid ja nende valik. Valdavalt kasutatakse hoonete ehitamisel raudbetoonvahelagesid. Nad on tugevad, kestvad ja suure tulekindlusega. Raudbetoonvahelaed võivad olla monteeritavad või kohapeal valmistatavad (monoliitsed)
............................................. 48 31. VAHELAGEDELE JA LAGEDELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON................... 49 32. MONTEERITAVAD RAUDBETOONVAHELAEELEMENDID JA NENDE VALIK. ........................ 49 33. ÕÕNESPANEELIDE TOETAMINE, ANKURDAMINE JA VUUKIDE MONOLIITIMINE .................. 50 34. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED. ......................................................................... 51 35. PUIDUST VAHELAED JA LAED (TALADE TOETAMINE JA ANKURDAMINE, TALADE VAHETÄIDE JA VIIMISTLUS). .................................................................................................. 53 36. PÕRANDATELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON........................................... 58 37. PINNASELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID, HÜDRO-JA SOOJAISOLATSIOON. .............................................................................................................. 59 38
kubatuurist, piirete pindalast ja pinna summutusomadustest. Hoonete energiatõhusus: Hoonete üheks peamiseks eesmärgiks on eraldada sisekliima väliskliimast ja luua inimestele kaitseks ebasoodsate klimaatilise olude eest. Mõjutavad: Hoonetepiirete soojajuhtivus, õhupidavus Sõltub kasutatavast materjalist ja nende paksusest ja külmasildade olemasolust. Soojapidavus ehk soojatakistus R. Sooja juhtivus (taksituse pöördväärtus) U. Piirete (seinad, katused, laed, põrandad) tarindus peab vältima õhu ülemäärase läbivoolu. Sisekliima (temperatuur, suhteline niiskus, õhu liikumise kiirus) Hoone kompaktus, ruumide paigutus ja orientatsioon. 14 Kütte- jahutuse ja ventilatsioonide süsteemide toimimine. Soojavee-, ventilatsiooni-, jahutuse- ja valgustuse, sooja tootmise energiatarbe. Kasutatava energiatüüp (CO2 emissioon).
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Kõik kommentaarid