Riik ja ühiskond (2)

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus." Paragrahv 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Paragrahv 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Paragrahv 4

EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine.

EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine. 1. Täida lüngad. Kasuta põhiseaduse 1. ja 3. peatükki. Eesti Vabariik on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Riigivõimu teostatakse Eestis põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine rahva poolt tähendab seda, et rahval on õigus: 1. Riigikogu valimisele 2. Rahvahääletusele Riigivõimu teostamiseks peab isik olema Eesti Vabariigi hääleõiguslik kodanik. Hääleõiguslik kodanik peab olema vähemalt 18 aastat vana ning teovõimeline. 2. Defineeri Eesti riik I peatüki alusel!

Erakonnad, valimised, demokraatia, diktatuur, riik, põhiseadus

Demokraatlikud valimised peaksid olema:  Otsesed – valimistulemuse määravad valijate hääled, mitte miski muu  Salajased – igaüks hääletab eraldatud valimiskabiinis ning teistel pole õigust tea valikut teada  Ühetaolised – iga kodaniku häälel on võrdne kaal  Regulaarsed – valimised toimuvad kindla ajavahemiku järel, tavaliselt 4-6 aasta. Valimissüsteemid:  Majoritaarne valimissüsteem – riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti ning igast ringkonnast valitakse üks kandidaat kes kogu enim hääli.  Proportsionaalne valimissüsteem (ka Eestis) – samas proportsioonis, kui palju erakond hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Antud valimissüsteemis on kaks olulist momenti: 1. Valimiskünnis – paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel

Poliitika

Riigiõigus

- Modifitseeritud subjektiteooria ütleb, et avalik õigus on see, mis kohustab riiki kui sellist. Siiski ka selles teoorias on vastuolud. Kas maja loovutamine (läheb riigile) on avalik õiguslik norm? §2 Eesti Vabariik Teooriad: - Kant käsitles riiki kui hulga inimeste ühendust seaduste all - 3 elementi: territoorium, rahvas, suveräänsus (riigi võim) - Riiki on käsitletud kui juriidilist isikut (tekkis 19.saj.), autoriks peetakse Albrechti - 20.saj. riik võrdsustati ka õiguskorraga - Smith'ile omistati teooria riik kui korravõim (sotsioloogiline mõiste) konkreetses ajastus kehtiv mõiste - Pole olemas ühte selget riigi mõistet riik on paljutähenduslik mõiste Mõisted: 1. Empiiriline riigi mõiste 3 elemendi õpetus (välispidine vaatlus) - Loomulik maa pind: Principality of Sealand (Kohus ei tunnustanud, kuna pole loomulikku pinda ehk pinda Maa peal) Peab olema loomulik

Riigiõigus

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

2.13 Õigusriik •Õigusriigiks saab lugeda riiki, kus:  -riigivõimu teostamine on allutatud rahva tahet väljendavatele seadustele;  -kehtib õiguskindlus;  -riigivõimu teostatakse võimude lahususe idee kohaselt;  -õigust mõistab kohus;  -põhiõigused on tagatud Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. 2.14 Rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse printsiip •Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa (PS §3 lg 1) •Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse

Riigiõigus

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalitsus, Muhu vallavolikogu b. Erasektor: kommivabrik ,,Kalev", Prisma 3) Avalikud poliitikad: a. Hariduspoliitika b. Eluasemepoliitika c. Sotsiaalpoliitika d. Keskkonnakaitsepoliitika 4) Definitsioonid a

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub

Eesti Põhiseadus

ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on