Referaat Richard Strauss Kerlin Miklas Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K Tallinn 2008 Sisukord 1. Elulugu 2. Teosed 3. Ooper ,,Salome" 1.Elulugu Richard Strauss ( 11.06.1864 - 8.09.1949 ) oli saksa heliloja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani
Samuti panid nad erakordselt palju rõhku kõlavärvidele orkestriloomingus. Loodi muinasjutulisi, fantaasiarikkaid, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilisi ja psühholoogilisi teoseid. Hilisromantismi periood oli kõrgaeg eneseväljenduseks muusikas. Selles eristatakse kahte suunda: 1)klassikalistel traditsioonidel tuginev, mille esindajateks olid heliloojad nagu Johannes Brahms ja Anton Bruckner ning 2)kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund, mida on kuulda Richard Straussi ja Gustav Mahleri loomingus. Hilisromantism väljendus nii muusikas kui ka kirjanduses, milles olid oluliseimateks tunnusteks tunded, mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja ebatavalised tegelaskujud. Hilisromantism muusikas sarnaneb oma ülesehituselt eelmise sajandi romantiliste töödega, kuid helikeel on värvikam ja palju teravam. Iseloomulikuks on keeruline, mitmekihiline faktuur, tohutud orkestrikoosseisud, suur ulatus (pea kahetunnised sümfooniad, täites nii
suure ooperiga on see intiimsem ja psühholoogilisem ning vabama ehitusega). Teisalt oli 1880ndatel aastatel Prantsusmaal populaarseks saanud ka Wagneri muusikadraamad. Literatuurooperis (Literaturoper, saksa keelest tulnud termin, Literatur – kirjandus) kasutatakse otseselt, ilma muutusteta (või ainult minimaalsete muudatustega) olemasolevat draamateksti. 20. sajandi alguses oli peale Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” (esietendus 1902 Pariisis) selliseks näiteks ka Richard Straussi “Salome” (EE 1905 Dresdenis), veidi hilisemast ajast Alban Bergi “Wozzeck” (EE 1925 Berliinis), mille aluseks olid Büchneri draama “Woyzeck” eri redaktsioonid. Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” žanrimääratlus on prantsuse muusikaline draama (drame lyrique), esietendus toimus teatris Opéra Comique (koomilise ooperi teater, mis oli avatud kõigele uuele erinevalt Pariisi Opéra’st).
põhimõtetest; *selles ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused; *inimene on saatuse meelevallas; *tegelased on abstraksed (surm, inimene, armastus ja saatus); *uuendused harmoonias (harmoonia - taust, mis meloodiale kõlab; meloodia on viis). Klassikaline funktsionaalne harmoonia (dominant, subdominant, toonika): laadi lisas mõtlemise (duur, moll, pentatoonika jne.).Debussy mängis uuenduse ja kolmikkõladega. Hilisromantnikuid (Mahler, Strauss, Wagner, Verdi) huvitasid kromatismid, juhuslikud märgid (alternatsioonid). Impressioniste (Debussy, Ravel) huvitasid akordite omavahelised suhted, alluvu üksteisele, akordide omavahelisi kõlalisi erinevusi. Maurice Ravel (1875-1937) Peamised zanrid: orkestrimuusika (orkestriteosed) ja virtuooslik klaverimuusika. Teosed: *orkestrimuusikasümfoonilised süidid: ,,Hispaania rapsoodia", ,,Hane-ema" (hiljem selle
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)
Kõik kommentaarid