25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad olid feodaalsõltuvuses. Eriti
vastasseis. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud). Katoliku kirikut peeti liiga rikkaks, vaimulikke harimatuteks ja nende elulaadi liiga ilamlikuks. Ketserlike õpetuste ja liikumiste arenduseks kujunesid katoliku kiriku reformimise taotlused, millest lõpuks kujunes välja reformatsioon e. usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ning tagasipöördumine kritslike põhimõtete range jälgimise juurde. Reformatsioon põhjustas kiriku ja ühiskonna muutust valitsemises, poliitikas ja majanduses. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud
kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini). Hussiitide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju. John Wycliffe oli Oxfordi teoloogiaprofessor, kes astus katoliku kirikus leviva pühakute kultuse ja patukustutuskirjade müügi vastu. Ta tunnistas kõrgeimaks usuliseks autoriteediks piiblit ning aitas kaasa selle tõlkimisele inglise keelde ning ilmumisele ühtse väljaandena. Reformatsioon arenes välja eri riikides omamoodi, kuid alguspaigaks loetakse Saksamaad. Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest, käis vaidlus kas ta peaks kirikukogulegi alluma.Paljud usuteenrid elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ja levis erinevaid pahesid. Paavsti ja piiskoppide
· Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse luterluse. · Esimene reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal). · Usupuhastusega ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse reformid uuendusliikumin
Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Esimene kes kirikuforme nõudis, oli John Wyclif. Usutõdede ainuallikaks oli tema meelest Piibel. TSEHHI: *13. Sajandi lõpuks Kesk-Euroopa suurim riik. *1310. aastal sai võimule Luxemburgide dünastia *1355. aastal valiti kuningaks Karel I, Saksa-Rooma keisriks Karl IV nime all. *Tsehhi oli kogu keisririigi keskus, Praha oli pealinn. *Pärast Karl IV surma (1378) sai Saksa-Rooma keisriks tema poeg Wenzel. *1410-1437 valitses Sigmund, Karl IV teine poeg. KARL IV (14.05.1316-29.11.1378) 1348. aastal asutas Praha Ülikooli. Vlatva jõele lasi ehitada Karli silla. Laskis Prahale ehitada uue osa (Nove Mesto). JAN HUS (1371-06.07.1415) Pärit talupoja perest. Õppis Praha Ülikoolis . 1401. aastal sai vaimulikuks. Hiljem oli ta Praha Ülikooli professor. Koostas Tsehhi keele grammatika. Tõlkis Piibli tsehhi keelde. HUSI VAATED: Kritiseeris simooniat, indulgentside müüki ja li
Kiriku tegevuses sai tähtsamaks inglisekeelne jumalateenistus, indulgentside müügi keeld, vähendati kirikupühade arvu. Mary 1 Tudor hakkas katoliseerima, tuli ülestõus 1554, kuid see suruti maha. Elizabeth 1 taastas reformeeritud kiriku, fikseeris anglikaani usutunnistuse, arenes uuesti kapitalism, Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, tehti suuri edusamme kultuuri osas. PRANTSUSMAA: ususõdade põhjused kuningavõimu tõus, reformatsioon, suurenes maksukoormus (Itaalia sõdadeks raha). Gallikaani kirik, mis korraldas oma siseelu iseseisvamalt. 1438. pragmaatiline sanktsioon: kuningas nimetas ametisse vaimulikke. Võitluseks kalvinistidega loodi Tulekoda. 1562. algasid rahutused. 1571. Saint Germani rahu: südametunnistuse vabadus.1572. Pärtliöö veresaun. Nantes'i edikt 1598 : valitsevaks usuks katoliiklus. MADALMAAD: põhjused eneseteadvuse kasv, kodanluse tõus, kalvinismi pooldamine (kogunesid relvajõud). 1561
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poo
Kõik kommentaarid